Trahvi saab halduskohus riigile määrata kuni 6400 eurot ja seda korduvalt kuni kohtuotsuse täitmiseni, kirjutas BNS.

Leppiku sõnul esitavad taotluse kolmapäeval Tallinna halduskohtule likvideerimisel olev Akke AS, pankrotis AS Tartu Lihakombinaat, pankrotis AS A. O. Imbi, AS Saare Kalur ja AS Pärnu Kalur Holding.

"Valitsuse otsus ei saa selles asjas sisuliselt ega vormiliselt olla kohtuotsuse täitmine. Riigile anti üheksakuuline tähtaeg selleks, et pakutavat lahendust oleks selle tähtaja jooksul olnud võimalik lõplikult menetleda ka riigikogus ja tulemus eviks mingit reaalset väärtust ka sertifikaadiomanikele. Üksnes eelnõu esitamine riigikogule ja veelgi enam, sisult kohtuotsuse ettekirjutust eirav lahendus, ei ole kohtuotsuse täitmine," lisas ta.

Samuti esitavad advokaadibüroo Glimstedti esindatavad sertifikaadiomanikud lähiajal riigile kohtuvälise nõude kahjude hüvitamiseks. "Kui seda mõistliku aja jooksul ei täideta, lähevad kahju hüvitamise nõuded teele Tallinna halduskohtusse," märkis Leppik.

Eelmisel neljapäeval saatis valitsus riigikokku eelnõu, mis sätestab riigikogu otsusega moodustatud riikliku VEB Fondi lõpetamise ja näeb ette nõuete rahuldamise sihtasutuse vara müügist, kuigi sihtasutus on kinnitanud, et ei oma müüdavat vara.

Eelmise aasta oktoobri lõpul rahuldas Tallinna ringkonnakohus osaliselt Akke, Tartu Lihakombinaadi, A. O. Imbi, Saare Kaluri ja Pärnu Kalur Holdingu kaebused ning kohustas riiki üheksa kuu jooksul otsustama Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimuse. Ühtlasi tühistas kohus toona Tallinna halduskohtu varasema otsuse osas, mis puudutas ettevõtete hüvitise nõuete rahuldamata jätmist.

Sertifikaatide registri pidamisega tegeleva sihtasutuse VEB likvideerimismenetluse käigus esitatud põhinõuete summa on varasema info kohaselt kokku 12,8 miljonit eurot.

Ettevõtjad on kohtutes püüdnud VEB panka jäänud raha kätte saada enam kui 15 aastat. Mõni kuu pärast Eesti taasiseseisvumist külmutas Vene parlament kahe Eesti panga kontod VEB pangas. Kinni jäi umbes 800 miljoni krooni väärtuses valuutat, mille Eesti ettevõtted olid ekspordiga teeninud.

Aasta pärast raha külmutamist moodustas riigikogu Eesti Panga juures VEB Fondi, mis koondas ettevõtete nõuded. Fondi sertifikaatide üle arvet pidava sihtasutuse VEB aruande järgi on sertifikaate umbes 250 miljoni krooni eest. Reaalset vara sihtasutusel pole ja fond ei pea ka vara tekkimist tõenäoliseks.