VEB-i võtmetegelasest Kraftist sai särgimüüja, riigikohus langetas mõjuka otsuse
Samal ajal, kui Eesti Panga ekspresidendist ja VEB-i kaasuse ühest peategelasest, riigikogu VEB fondi uurimiskomisjonile võltsitud kirja viinud Vahur Kraftist on saanud särgitootja Sangar juhatuse esimees, jättis riigikohus rahuldamata VEB fondi sertifikaadiomanike viimase võimaluse Eestis uurimise uuendamiseks.
Sertifikaadiomanikud esitasid riigikogule taotluse riigikontrolli poolt tuvastatud uute asjaolude ilmnemise tõttu menetlus uuendada ja riigikogu kaks VEB Fondi otsust (20. jaanuari 1993. a otsus ja 15. veebruari 2012. a otsus) kehtetuks tunnistada.
"Riigikogu oli nende kahe otsus vastuvõtmisel erandlikult täitevvõimu, mitte seadusandliku võimu rollis. Riigikogu keeldus seda sertifikaadiomanike taotlust menetlemast ja riigikohus leidis, et see on õiguspärane.
Kui tavapäraselt saab uute asjaolude ilmnemisel kohustada täitevvõimu (valitsust, ministrit, kohalikku omavalitsust jne) menetlust uuendama ja otsust ümber vaatama, siis riigikohus leidis VEB Fondi otsuste osas, et kuna riigikogu ise ei ole sellist seadust enda täitevvõimu puudutavate otsuste suhtes vastu võtnud, siis seaduse puudumise tõttu otsuste ülevaatamist sertifikaadiomanikud nõuda ei saa," kommenteeris sertifikaadiomanike esindaja, vandeadvokaat Indrek Leppik Ärilehele.
Riigikohus välistas ka täitevvõimu suhtes kehtiva seaduse analoogia kohaldamise haldusmenetluse seaduse kaudu.
"Minule juristina tundub sisukam eriarvamusele jäänud riigikohtuniku Jaak Luige seisukoht, et haldusmenetluse seaduse analoogi kaudu pidanuks riigikogu VEB Fondi otsused tühistama. Kui riigikogu pädevuses on riiklikult oluliste haldusotsuste vastuvõtmine, siis miks peaks nende haldusaktide adressaadiks olevate isikute õigused olema kitsamad, kui vähemoluliste haldusaktide puhul?" päris Leppik retooriliselt.
"VEB Fondi asjas on sertifikaadiomanikud enda pangakontol olnud rahast ilma jäänud. Riiklikel ametikohtadel tegutsenud isikud on pahauskselt varjanud nende eest tegelikult toimunut, mis selgus alles riigikontrolli analüüsist.
Selle pinnalt on raha kaotanute õiguste kitsendamine üksnes formaalsel põhjusel, et riigikogu ei ole vastu võtnud asjakohast seadust, küsitav. Siin oleks pidanud kaaluma, kas mitte põhiseadus ja seaduse analoogia sellest lüngast üle aita. Hetkel jääb halb mulje. Riigikogu on ise enda poolt seaduse vastuvõtmata jätmise kaudu piiranud enda vastutust," kritiseeris Leppik riigikohtu otsust.
