„Sellises konkurentsiolukorras on ilmselgelt kaotajad need, kes püüavad ausalt asju ajada ja eelis on sellel, kes saab kütust aktsiisivabalt või mingil muul moel,“ rääkis Tori.

Tori tõdes, et oluline polegi see, kas kütuse aktsiis tõuseb või langeb, vaid millised on sellega kaasnevad mõjud. „Nagu reaalne elu on näidanud, ei ole sellistel puhkudel positiivset mõju olnud. Pigem on alati kõige enam saanud kahjustatud ettevõtted, kes on ausalt riigile makse maksnud,“ lausus Tori.

Valitsusliidu kokkulepetega kaasnevate kulude katmiseks plaanib kolmikliit hakata alates 2017. aastast igal aastal koguma 10 miljonit eurot teemaksu raskeveokitelt. Juba järgmisest aastast kerkib diislikütuse aktsiis 14% võrra ja sealt edasi igal aastal veel 10%. Ühtlasi kerkib kohe ka erimärgistatud diislikütuse aktsiis. Bensiini aktsiis kerkib järgneval neljal aastal 10% aastas.