Vee hinnast moodustab kolmandiku Tallinna Vesi kasum
Enne torustikku pumpamist lisab Tallinna Vesi vee hinnale kolmandiku kasumi saamiseks. Tänu sellisele metoodikale teenis firma 2002. aastal 169,6 miljonit krooni kasumit.
Sel aastal on Tallinnas eratarbijatele joogivee tariif 10,08 krooni kuupmeetri vee eest ning 8,15 krooni kuupmeetri heitvee ärajuhtimise eest. Kokku maksab vee- ja kanalisatsiooniteenus 18,23 krooni senise 16 krooni asemel kuupmeetri eest.
“Veetootmise ja heitvee puhastamise kulud hõlmavad erinevaid komponente, mida kõike peetakse silmas ka teenuse hinna kujundamisel,” ütles AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees Bob Gallienne.
Suurema osa veetootmise kulust ehk 52 protsenti hõlmab tema sõnul vee puhastamine: vee mikrofiltreerimine, osoonimine, kloorimine, selitamine ning toorvee ja puhta vee reservuaaridega seonduv. Ülejäänud 48 protsenti moodustab vee tarbijani toomine ehk veevõrguga seonduv.
Heitveepuhastuse kuludest moodustab Gallienne’i sõnul 63 protsenti reovee mehaaniline, keemiline ja bioloogiline puhastus Paljassaare jaamas ning seal eraldatud muda edasine käitlus. Ülejäänud osa ehk 37% on linna reoveevõrguga seonduvad kulud.
Vee puhastamine nõuab miljoneid
Sel aastal investeerib AS Tallinna Vesi 22 miljonit krooni, et vee kvaliteet vastaks igal aastal üha karmistuvatele nõuetele. Veefirma investeerib aastail 2001–2005 kuni miljard krooni, et parandada joogivee kvaliteeti ning muuta Läänemeri puhtamaks.
Eelmisel aastal investeeris ettevõte 7 miljonit krooni ja võttis kasutusele veepuhastuskemikaali PAX. Tänu sellele ainele on tarbijate juurest võetud analüüsides märgata joogivee rauasisalduse, samuti hägususe ja värvuse vähenemist.
“Ülemiste järve veest jätkuks meile pooleks aastaks,” ütles veepuhastusjaama juht Andres Pikker. Seda juhul, kui järve ei tuleks mujalt tilkagi vett juurde.
Ülemiste järve ei tohi Pikkeri sõnul põhjani tühjaks juua, järvepinna alanemine on lubatud vaid teatud meetrite ulatuses. Vajaduse korral juhitakse vett hoidlatest juurde.
Järvest pumbatakse vesi puhastusjaama, kus see enne linna joogiveevõrku jõudmist läbib umbes 16 tundi kestva põhjaliku puhastusprotsessi.
Tallinna Vee veetootmise juhataja Riho Sobi sõnul saadakse peaaegu 90 protsenti pealinna joogiveest pinnaveest. Selleks et rahuldada linlaste joogivee vajadust, kogutakse seda ligi 2000-ruutkilomeetriselt alalt.
“Esimesed ojad ja jõed, kust Tallinn oma vee saab, saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest. Vesi kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse. Eesmärgiks on hoida ja säilitada piisav veevaru Tallinna suurimas ja tähtsaimas pinnaveeallikas – Ülemiste järves,” ütles Sobi.
Ülemistest pumbatud toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi. Seejärel suunatakse vesi osoonimisele. Kahest osonaatorist saadud osoon surutakse läbi keraamilise filtri vette. Osoon tapab kõik vees olevad bakterid. See Prantsusmaal valmistatud seade on Euroopas kõige suurem.
Pikkeri sõnul on kõik veepuhastusjaama seadmed dubleeritud. Paljusid on isegi rohkem kui kaks.
Praegune vajadus puhta vee järele on natuke üle 70 000 kuupmeetri ööpäevas ehk ligi viis korda vähem, kui algul projekteeritud.
Pärast osoonimist pumbatakse vesi kahte tehnoloogilisse majja, kus toimub keemiline puhastamine. Veele lisatud polüalumiiniumkloriidi lahus seob vees hõljuvad orgaanilised lisandid. Neist moodustuvad helbed.
Järgnevad selitid, kus helvesteks kogunenud jääkained eemaldatakse 10 meetri sügavustes basseinides. Basseinide läbimiseks kulub veel umbes 3 tundi.
Seejärel suunatakse vesi hüdroantratsiidi- ja liivafiltritesse, kus toimub täiendav filtreerimine. Seal eemaldatakse viimased joogiveele lubamatud lisandid ja parandatakse vee maitseomadusi.
Enne vee linnavõrku juhtimist desinfitseeritakse joogivesi klooriga. Kloori lisatakse selleks, et hoida veevõrk puhtana.
Osa puhastusjaama veest suunatakse puhta vee basseinidesse, kus säilitatakse ligikaudu 50 000 kuupmeetrit vett. See on umbes poole päeva Tallinna veevaru. Nõukogude ajal, kui rohkem tarbiti, jätkus sellest kogusest Pikkeri sõnul paariks tunniks.
Reovee teekond
Tarbija kraani läbinud vesi voolab läbi majas asuva torustiku kanalisatsioonitrassi, kust see pumbatakse Paljassaare teel asuvasse reoveepuhastusjaama.
Puhastusjaama maksimumvõimsuseks on puhastada 350 000 kuupmeetrit reovett ööpäevas. Praegu on keskmine töödeldav kogus 130 000 kuupmeetrit ööpäevas. Ligi poole sellest moodustab sadevesi.
“Reovee puhastamine maksab tinglikult ühe krooni. Koos sadevee puhastamisega maksab see 3 krooni. Sellele lisanduvad kulutused vee pumpamiseks puhastusjaama ja investeeringuteks tehtavad summad,” ütles Tallinna Vee heitveepuhastuse juhataja Valter Pärna.
Vee puhastamine algab sellest, et rehadega eemaldatakse suuremad jäätmed ja liivapüüduritega eemaldatakse liiv. Järgnevad eelselitid, kus eraldatakse veest põhja settinud muda ja pinnal ujuvad õlid ja rasvad.
Puhastusprotsessi eri etappides eraldatud mudast toodetakse komposti.
Selitamisele järgneb vee keemiline puhastamine – fosfori eraldamiseks lisatakse koagulant raudsulfaati. Sellele järgneb bioloogiline puhastus aerotankides, kus mikroorganismid hävitavad lahustunud ja raskesti settiva reostuse.
Edasi suunatakse vesi järelselititesse, kus eraldatakse aktiivmuda, mis koosneb põhiliselt mikroorganismidest. See pumbatakse tagasi aerotankidesse.
Puhastatud vesi väljub Paljassaare poolsaare tipust 3 km kaugusel ja 26 meetri sügavusel meres asuvast toru suudmest.
“Vee puhtust näitab asjaolu, et väljalasu lõpus on selle läbipaistvus parem kui ümbritsevas merevees,” lisas Pärn.
