Veebruari maksulaekumise numbrid tekitavad rõõmu ja kurbust samal ajal. Sõerd alkoaktsiisi laekumisest: see on täiesti ebareaalne

 (32)
Veebruari maksulaekumise numbrid tekitavad rõõmu ja kurbust samal ajal. Sõerd alkoaktsiisi laekumisest: see on täiesti ebareaalne
Foto: Anni Õnneleid

Rahandusministeerium andis täna teada veebruari maskulaekumise numbrid. Aastaga on maksulaekumine paranenud lausa 17%. Aktsiisinumbrites mängib aga endiselt suurt rolli varumiste virr-varr. Reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd peab uskumatuks alkoholiaktsiisi laekumise nii kehva tulemust.

Veebruaris tasuti makse 459 miljonit eurot, mida oli 16,9 protsenti rohkem kui mullu samal kuul. 2018. aasta riigieelarves prognoositust on kahe esimese kuuga täidetud 15 protsenti, kirjutas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene.

Sotsiaalmaksu tasumise kasv veebruaris kiirenes, ulatudes 10,7 protsendini. Deklareeritud töötajate arvu kasv kiirenes 1,8 protsendile ning keskmise töötasu kasv 8,3 protsendile. Deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on jätkuvalt väga kõrgel tasemel, kuigi langes veidi, 57,7 protsendile võrreldes rekordilise 57,9 protsendiga jaanuaris.

Tegevusalapõhistel andmetel lisandus suuremates sektorites veebruaris hõivatud töökohti kõige enam ehituses ning haldus- ja abitegevuses, vastavalt 3,7 ja 3,6 protsenti. Avaliku halduse töökohtade arv vähenes 1,5 protsenti.

Veebruari palgafond kasvas kõige kiiremini haldus- ja abitegevuste sektoris, kus tõus ulatus 12,6 protsendini. Palgafond on kasvanud kõikides sektorites, kuid kõige aeglasema kasvuga oli energeetika 5,5 protsendiga.

Seotud lood:

Füüsilise isiku tulumaksu tasuti veebruari eest 7,1 miljonit vähem kui eelmisel aastal, mille põhjusteks on nii maksuvaba tulu reform kui ka kohalike omavalitsuste kõrgem tulumaksu eraldise määr. Maksu- ja tolliamet tagastas veebruaris tulumaksu ligi 63 miljonit eurot, mida oli 2,5 miljonit vähem kui eelmisel aastal. Tagastada tuleb tulumaksu esialgsetel andmetel kokku 91,2 miljonit eurot, mida on vähem kui möödunud aastal, ning maksumaksjad peaksid juurde maksma 37,7 miljonit eurot, mida on eelmise aastaga võrreldes samas suurusjärgus.

Aktsiise kokku tasuti veebruaris 64,9 miljonit eurot ehk 85,5 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Veebruaris tasuti aktsiise ootuspäraselt vähem kui jaanuaris, kuna aktsiisikaupade jaemüügist moodustas suure osa madalama aktsiisimääraga soetatud varude müük, millelt tasuti aktsiis enne määrade tõusu. Eelmisel aastal oli veebruari ja jaanuari aktsiisitulu vahe suurem, kuna diislikütuse aktsiisimäär 2017. aastal tõusis, kuid varem tänavuseks kavandatud diislikütuse aktsiisimäära tõusu otsustas praegune valitsuskoalitsioon ära jätta. Seetõttu ei olnud tänavu müüjatel põhjust diislikütuse varusid soetada.

Kütuseaktsiisi tasuti veebruaris tarbimisse lubatud kütuse eest 41,8 miljonit eurot, mida on ligi kolm korda rohkem kui mullu veebruaris. Möödunud aasta veebruaris oli varem soetatud varude müügi mõjul diislikütuse aktsiisimäära tõusule järgnev deklareerimise tase väga madal.

Alkoholiaktsiisi tasuti veebruaris tarbimisse lubatud koguste eest 5,9 miljonit eurot ning tasumine oli 20,6 protsenti väiksem kui mullu samal kuul. Laekumise madal tase tuleneb eelnevate perioodide varude jätkuvast tarbimisest ning piirikaubandusest.

Tubakaaktsiisi tasuti veebruari eest 13,6 miljonit eurot ehk 32,6 protsenti rohkem kui möödunud aasta veebruaris. Kasvu põhjuseks on 2017. aasta detsembris soetatud varud, mis olid väiksemad kui aasta varem ning mille tulemusel on uue aktsiisimääraga deklareeritud kogused suuremad.

Reformierakondlane Aivar Sõerd kommenteeris Facebookis värskeid numbreid nii:

Maksutulu laekus ligi 17 protsenti enam kui eelmise aasta veebruaris, aga alkoholiaktsiisi laekus 6 (kuus!) miljonit eurot. Teadaolevalt pole peale viimast majanduskriisi olnud kordagi sellist asja, et alkoholiaktsiisi on laekunud alla 6 mln euro kuus. Aastas kokku peab laekuma alkoholiaktsiisi 333 miljonit eurot. See on täiesti ebareaalne, isegi arvestades jaanuarikuu varumist.

Loe veel

Ülejäänud maksude väga hea laekumine on täiendav kinnitus sellest, et majanduskasv on suurelt üle potentsiaalse taseme. Riigieelarve seisukohast tähendab see seda, et nominaalselt peab olema suur ülejääk, et struktuurses mõttes tasakaalu jääda. Kõigi institutsioonide prognoosid Eesti kohta ütlevad, et meie majandus kasvab üle potentsiaali. Vaid rahandusministeerium on seni raiunud, et majanduskasv on potentsiaali lähedane. Ilmselt uue kevadise prognoosi tegemisel tuleb seda positsiooni korrigeerida.

Rahandusministeeriumi maksulaekumise andmetest nähtub, et 2018. aasta eelarve puudujääk ulatus veebruari lõpus 0,16 protsendini SKPst, ehk oli 40 mln eurot. Seda vaatamata maksutulude erakordselt heale laekumisele. Milline oli reservide, ehk likviidsete varade seis veebruari lõpus, selle kohta infot pole.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare