Veemonopol küsib tallinlastelt raha kohtu kaudu
Ettevõtte kaebab lähipäevadel halduskohtusse konkurentsiameti otsuse keelduda veetariifi 3,5protsendilisest tõstmisest 2011. aastal, teatas Tallinna Vesi juhatus täna aktsionäride koosolekule.
Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleith kutsus aktsionäre läbi viima propagandakampaaniat, et sundida riiki loobuma otsustest, mis vähendavad vee-ettevõtte aktsionäride tulusid. Väikeaktsionärid said juhatuse esimehelt soovituse saata kirju peaministrile, majandusministrile, parlamendi liikmetele ja Euroopa Komisjonile, et näidata, kui ebaõiglaselt on Eesti Vabariik veemonopoliga käitunud.
Tallinna Vesi avaldab homme hommikul kell 9 oma koduleheküljel kogu tariifivaidlusega seotud kirjavahetuse, et tõestada oma nõuete õigsust.
Plenderleithi pani nördima eelmisel aastal vastu võetud monopolide ohjeldamise seadus, mis ei võimalda Tallinna Veel teenida nii suurt kasumit, kui ettevõtte 2001. aastal erastanud välismaalased ette nägid.
„Meie oleme täitnud kõik erastamislepingus ette nähtud tingimused. Me oleme tõstnud vee kvaliteedi 99,59 protsendi tasemele ja vee kvaliteet moodustas erastamisel esitatud nõudmistest 60 protsenti. 40 protsenti moodustas tehingu hind,“ selgitas Plenderleith. „Monopolide ohjeldamise seadusega ette nähtud põhjendatud tulukuse definitsioon ei arvesta erastatud ettevõttega, eirab erastamislepingu tingimusi ja aktsaite esmasel pakkumisel osalenud jäävad ilma oma rahast.“
Plenderleith ei osanud selgitada, miks Tallinna Vesi pole püüdnud seni oma hinnatõusu vajadust selgitada tallinlastele, kes oma taskust veearved tegelikult kinni maksavad vaid on piirdunud üksnes nõuetega konkurentsiametile.
Monopolide ohjamise seadust vedanud Riigikogu liige Urmas Reinsalu kinnitas mai alguses Kuku raadio hommikuprogrammile Ärataja antud intervjuus, et see seadus andis mullu novembris jõustudes esmakordselt tarbijatele reaalse kaitse Tallinna Vee hinnatõusu eest. Reinsalu märkis, et kui Tallinna Vesi ise ei alanda hinda mõistlikule tasemele, siis on seaduse järgi konkurentsiametil õigus kehtestada ajutine vee hind ise.
Omanike Keskliidu hinnangul tuleks vee- ja heitvee teenuse arvet kärpida 25-30 protsendi võrra.
