“Veel kaks aastat tagasi arvasime optimistlikult, et paneme kõigisse korteritesse veemõõtjad ja maksame täpselt nii palju, kui vett tarbime,” ütleb Tallinna tarbijate liidu juhataja Aado Luik. “Paljudes majades on nüüd veemõõtjad kõigis korterites. Ja selgub, et maja veemõõtja järgi kulub vett rohkem kui kõigi korterite veemõõtjad kokku näitavad.”

Varem oli lahendus lihtne: veemõõtjata korterite elanikud maksid tekkiva vahe lihtsalt kinni. “Meie poole pöördus Lasnamäe paneelmajas elav mees, kes kurtis, et esimesel kuul maksis ta vee eest 500, järgmisel 600, siis juba 1119 ning lõpuks 1820 krooni kuus,” räägib Luik. “Soovitasime tal korterisse kiiresti veemõõtja panna. Aga see ei ole lahendus, sest teised veemõõtjata pered hakkavad siis selle võrra veel rohkem maksma.”

Keskmine erinevus 8,1

Eraalgatusliku tarbijate liidu juures tegutsev töögrupp jälgis vee tarbimist kuues majas ja leidis, et erinevus korterite veemõõtjate summa ja maja veemõõtja vahel on 5,5-9,7%. Keskmine erinevus tuli 8,1%. Tegu on ideaalmajadega ehk elamuühistutega, kus kulusid kogu aeg jälgitakse. “On maju, kus erinevus võib olla 20 või koguni 50%,” teab Luik. “Tartus oli 30 korteriga maja, kus korterite näitude summa oli kuu ajaga 90 kantmeetrit, maja veemõõtja näitas aga 170.”

Kuhu vesi kaob, ei tea keegi. Kuigi osa inimesi varastab ja osa veest jääb korteri veemõõtjas registreerimata, tuleneb mingi osa siiski maja veemõõtja valest näidust.

Täpne mõõtmine on kallis

“Täpne mõõtmine on küll võimalik, aga väga kallis. Seetõttu on teatud erinevus korterite ja maja veemõõtja näitude vahel loomulik,” kinnitab Tehnikaülikooli dotsent, Mustamäel Siili 11 asuva korteriühistu juhataja Maidu Nanits.

“Tallinna Vee mehed räägivad, et 10protsendiline eksimine on normaalne. Aga sel juhul peaks viga olema pluss-miinus 10%, mitte nii, et kuni 10% kliendi kahjuks,” muigab Nanits. “Meie 40 korteriga ühistu maksab vee eest 6000 krooni kuus. Veemõõtja 10protsendilise eksimise tõttu 600 krooni kuus juurde maksta on palju.”

Kolme kuu eest raha tagasi

Nanits kontrollib maja veemõõtja näitu kord kuus. Mõõturi järelt on välja toodud toru, kuhu ta ühendab stendis kontrollitud veemõõtja. “Lasen umbes 100 liitrit vett läbi kahe mõõtja otse kanalisatsiooni. Kohe on näha, kui palju mõõtjate näidud erinevad,” selgitab Nanits.

Kuigi Tallinna Vesi lubab veemõõtja näidu 2protsendilist kõikumist, väidab Nanits, et tegelikult on talutav eksimine 5%. “Suurema eksimise puhul tuleks mõõtja välja vahetada.” Mõõtja vahetamiseks tuleb teha Tallinna Veele avaldus.

Vana mõõtja kontrollitakse stendis üle ja kui eksimine jääb lubatud 2% piiridesse, siis tuleb kontrollimise nõudjal protseduuritasu, umbes 200 krooni omast taskust kinni maksta. Kui mõõtja eksib rohkem, maksab Tallinna Vesi lubatud 2% ületava eksimise eest raha tagasi. Tagasimaksed arvestatakse viimase kolme kuu veearvete eest.

Määrab vee kvaliteet

Veemõõtja eksimise põhjustab vees leiduvate lisaainete sadestumine. On piirkondi, kus mõõtja hakkab juba paari kuu jooksul valesti näitama. “Kolde puiestee piirkond ja Kopli on riskigrupid, ” ütleb Luik.

Järjekindel kontrollimine ja jälgimine on võimalik korteriühistus, kus leidub inimene, kes oskab ja viitsib mõõtmisega tegelda. Kinnisvara haldav firma, mis tegeleb paarisaja majaga, igale poole ei jõua ning veemõõtja võib pikka aega valesti näidata ja elanikud seetõttu vee eest rohkem maksta.


250 liitrit päevanorm

Nõukogudeaegsed normid nägid ette 250 liitrit vett inimese kohta ööpäevas. Normid kehtivad tänaseni ja on juhuseid, et seal, kus korteris veemõõtjat pole, arvestataksegi veemaks selle normi järgi.

“Ühes Lasnamäe elamuühistus oli majas kolm veemõõtjata korterit,” meenutab Aado Luik. “Mõõtjata korterite elanike veekulu arvestati nõukogudeaegse normi järgi, ülejäänute omad veemõõtja järgi. Veekulu tuli suurem, kui maja veemõõtja näit. Ei vähendatud aga mitte veemõõtjata korterite elanike kulu, vaid hoopis korteri veemõõtjate näitusid.”

Mõõtja paigaldamine üldjuhul distsiplineerib inimesi. Siili 11 asuva korteriühistu projektis on ette nähtud maksimaalne veekulu 1500 kuupmeetrit kuus, nõukogude ajal aga ulatus vee tarbimine parematel aegadel 1200 kuupmeetrini kuus. Nüüd, kui kõigis korterites on veemõõtjad, tarvitavad maja elanikud stabiilselt 400 kuupmeetrit vett kuus.

Pettused

Petmiseks on palju võimalusi. Veemõõtja filter võetakse lahti ja pistetakse traat sisse, nii et mõõturi tiivik enam ringi ei käi. Magnetülekandega veemõõtjale asetatakse magnet peale ja pöörlemine jääb jällegi seisma.

Vett võib lasta voolata nii väikese nirega, et see ei pane mõõturi tiivikut liikuma. Sead nõu kraani alla ja jätad kraani tilkuma. Nõutäis priilt saadud vett on alati võtta ja tualetis vett tõmmata pole vaja.

Anti NAULAINEN