Veeteede ametil ei ole plaanis süvendada praamiliiklust pidurdavat Rukki kanalit
„Madal veetase on tõesti täiesti ootamatu ja ekstreemne. Viimati oli samaväärne langus viis, mõne hinnangul koguni 20 aastat tagasi. Kujundlikult võiks olukorda võrrelda Islandi vulkaanipurskega 2010. aastal, kus tuhapilve tõttu oli lennuliiklus peatunud. Juhin tähelepanu, et laevaliiklus praegu peatunud ei ole, kuigi ülevedu võtab kauem aega, sest saab kasutada ainult osasid aluseid," alustas Veeteede ameti kommunikatsioonijuht Priit Põiklik.
Ta lisas, et seda, kas laev väljub ja kas nendes veetaseme oludes on tagatud inimeste, laeva ja lasti ohutus, otsustab ainuisikuliselt konkreetse laeva kapten.
Hiiumaa ja mandri vahelisel avalikul laevateel tegi amet viimati süvendustöid 2014. aastal. Tollased Rukki kanali süvendustööd läksid maksma 168 456 eurot. Tööde maht oli aga Põikliku sõnul küllalt väike, tehti ainult teatud lõik, mitte kogu kanal.
„Tookord süvendati kanalit sügavuseni 5,4 meetrit. Eemaldati ka kivid, mis kanalis laevadele ohtu võivad kujutada. Samasuguses mahus süvendustöödest hetkel selle veetasemega kindlasti abi ei oleks," oli Põiklik kindel.
Tänavu suve lõpus mõõdistas veeteede amet kanali uuesti üle ja kandis andmed ka navigatsiooniinfosse ning vähim sügavus Rukki kanali keskel oli siis 5,0 meetrit, mis normaalse veetaseme korral nii praegu seal sõitvatele kui planeeritud TS Laevade poolt tellitud uutele parvlaevadele on sobiv sügavus.
„Juhul kui ekstreemsed tingimused peaksid kestma pikemalt ja esinevad tõsised tõrked parvalaevaliikluses, tuleb riigil loomulikult kaaluda ka abinõude rakendamist, sealhulgas ka võimalust kanalit süvendada. Hetkel veeteede ametil kanalit plaanis süvendada ei ole," sõnas Põiklik.
Sadamates tehtavate süvendustöödega tegeleb ja selle eest vastutab sadama pidaja ehk käesoleva juhtumi puhul AS Saarte Liinid, kes sadamaid haldab. Veeteede amet ei tegele süvendustöödega sadamates.
