TOOMAS PIRN
Aktsiaselts Tallinna Vesi pöörab järgnevatel aastatel peatähelepanu vee- ja kanalisatsioonitorustiku uuendamisele, arengukava kohaselt kulutatakse aastani 2006 torustikuraviks umbes kaks miljardit krooni.
Seega kavandatakse aastas vee- ja kanalisatsioonivõrku investeerida 200 kuni 300 miljonit krooni, tuleva aasta 307 miljoni kroonisest investeeringute kogumahust eraldatakse võrkudele ligi pool - 150 miljonit krooni, ütles ettevõtte vee- ja kanalisatsioonivõrgu direktor Kalle Tiiter.
Järgmisel aastal kavatsetakse rekonstrueerida üheksa kilomeetrit vee- ja seitse-kaheksa kilomeetrit= kanalisatsioonitorustikku. 31 miljonit krooni kulub kahe suure kollektori ehitamiseks.
"Kui kümne aasta investeeringute projekti realiseerime sellises mahus, nagu ette nähtud, rekonstrueerime igal aastal põhjalikult 10 kuni 15 kilomeetrit. Kui 100 kuni 150 kilomeetrit ära teeme, peaks saama sellise tasemeni, et vee kvaliteet on tagatud ja kaod alla viidud," kinnitas Tiiter. Torustik kas puhastatakse ja kaetakse pinnutisega, vahetatakse välja või tõmmatakse plastmasstoru sisse, selgitas ta.
"Linna poliitilise otsuse tõttu käivitada veepuhastusjaamas osonaatoritehnoloogia, ei jäänud eelnevail aastail torudele raha," nentis Tiiter. "Oleme nüüd fakti ees, et vee tarbimine on vähenenud ja torustik üledimensioneeritud. Veevõrgu rekonstrueerimisplaanid peame kavandama uuest olukorrast lähtudes," tõdes ta.
See tähendab aga kulukat ümberdimensioneerimist, teisisõnu - praeguste asendamist väiksema läbimõõduga torudega. üheks arvestatavaks võimaluseks oleks uued väiksema kaliibriga torud kinnisel meetodil vanasse veejuhtmesse tõmmata, rääkis võrgudirektor.
Ekspluatatsioonikuludes on puhastamine küll kirjas ja survepesu ka tehakse, kuid alati sellest ei piisa, ütles Tiiter. Kesklinna piirkonnas oleks setetest puhastamiseks vaja mehaanilist pesu. "Midagi keerulist selles ei ole ja põhimõtteliselt on see võimalik, kuid kui teha torustikule haljas sein, mis taas hakkab uuesti täis kasvama ja settima, ei ole puhastamisest kuigivõrd kasu. Seinad tuleks pinnutisega katta, kuid eelnevalt tuleb kindlaks teha, millist meetodit kasutada," selgitas Tiiter.
Investeerimisraha allikaks on eeskätt vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid. Kavandatavast 25 kuni 30 protsendi aktsiate müügist ja emissioonist laekuks umbes 300 miljonit krooni.
"Kui linn tõepoolest tahab selle raha tänavate ja ei tea mille olukorra parandamiseks kulutada, siis on see nonsenss," leidis Tiiter. "Eelkõige tuleks see ikkagi veemajandusse suunata, et normaliseerida olukord, mille linn finantspoliitikaga eelnevatel perioodidel tekitas," tõdes Tiiter. Ta nentis, et kõik vahendid kulusid Mustamäe, õismäe ja Lasnamäe ehitamisele, ehitati suhteliselt kehva kvaliteediga uut juurde, kuid vana uuendamisele ei mõeldud.
