Veidi kõpitsemist vajavat ajaloolist talukompleksi tuleb tikutulega otsida
Veidi sammaldunud katusega palkmajake, ümberringi vanad õunapuud ja eesaias murtudsüdamed, tiigi ääres krooksub konn ja kaseladvas laksutab ööbik – romantika missugune! Ideaalne paik suvekoduks, uneleb nii mõnigi paadunud linlane. Kui sul sellist romantikapesa pole maavanaemast järele jäänud, tuleb ilusat kohta otsima hakata. Kui pereisal on ka kaks kätt küljes ja need mõlemad just vasakud pole, saab asjad ka nii korraldada, et esimesed suved kõ-pitsetakse vana onni nii palju, et see kaela ei kukuks.
Vanad maamajad ja ka terved talukohad on hinnas, kinnitab LVM Kinnisvara Kuressaare OÜ atesteeritud maakler Heidi Puppart. “Vanu maju küsivad ja ostavad nii saare- kui ka mandrielanikud suvekodudeks. Vanu arhailisi komplekse ei ole praegu vähemalt Saaremaal pakkuda.”
Kinnisvarabüroo Uus Maa maade ja majade maakleri Claire Enkeli sõnul on juba mõnda aega suur nõudlus maapiirkondades asuvate vanemate majade ning talude järele, mida on võimalik väikese lisainvesteeringuga muuta kasutuskõlblikuks suvekoduks. Pakkumine on aga tagasihoidlik.
Ostjad eelistavad paari hoonega (peamaja ja selle juures ait või saun) pakkumisi. Vanade majade hinnaklass sõltub talu seisukorrast, asukohast, maa suurusest jne. “Kui on vähegi midagi säilinud ja taastamiskõlblik, siis naljalt alla 400 000 ei saa,” tunnistab Puppart. Odavamad kompleksid on juba halvas korras ja elamiskõlbmatud. Aeg-ajalt tuleb müüki ka taastatud talusid koos kõrvalhoonetega, kuid nende eest küsitakse paar miljonit.
Viljandimaal Paistus saab pisikese, 70-ruutmeetrise vana maja kahe hektari maaga 400 000 krooni eest. Poole suurem maakivivundamendil palkmaja Mustiveres ligi nelja hektari maaga maksab aga juba üle miljoni.
Läänemaal Noarootsis Väike-Nõmmkülas küsitakse suvekoduks kohandatud Lääne-Eesti tüüpi palkmaja eest 800 000 krooni. Samas külas on müügil ka vana talukompleks (maja, ait, maakelder), mis seisab veel vaevu-vaevu püsti. Pensioniealine omanik ostis selle Nõukogude ajal 600 rubla eest suvekoduks, aga enam ei käi jõud üle. Nii need majad oma õnnetut lõppu ootavadki.
Eelmisega pea samavõrra õnnetus seisus vana palkmaja Jõgevamaal Rõstla külas maksab 192 000 krooni. Hinna sees on looduskaunis koht, 1,9 hektarit maad, suured põlispuud ja ülekasvanud hekk. Lääne-Virumaal Vihula vallas maksab tilluke, 60- ruutmeetrine majake 40 hektari maaga 1,9 miljonit. Viru-Nigulas Toomika külas saab suure rehi-elamu 657 000 krooniga. Maja on ka juba natuke kõpitsetud ja saunaehitust alustatud.
Valgamaal Laukülas on müü-gil 1930. aastast pärinev talukoht (palkelamu, ait, savilaut-küün, suitsusaun), maad 2,7 hektarit, hind 820 000 krooni. Tallinna ümbruses (ja kogu Harjumaal) sellist tõeliselt vana ajalooga majalogu õieti ei leiagi, vähemasti müügil neid pole.
Lõhkuda ei tasu
Heidi Pupparti sõnul on müügil olevad vanad rehielamud kehvas korras: palgid vajavad väljavahetamist, rookatused taastamist. Samas on tema sõnul ikka veel küllalt neid – ja just noori –, kes tahavad esivanemate talusid taastada ja elu küladesse tuua.
“Ükskõik kui hirmus teie vana palkmaja, -saun või -ait välja näeb, on sellest buldooseriga üle sõitmine või ahjukütteks lõhkumine viimane asi, mida teha,” paneb palkmajade ehitamise ja renoveerimisega tegeleva firma Palkehituse AS-i tootmisdirektor Ants Ploompuu inimestele südamele. “Inimese eluiga on lühike, kuid iga normaalne hoone kestab mitu inimpõlve.”
Liiatigi tuleb mahalõhutud maja üldjuhul prügimäele toimetada. Ehitusprahi jaoks mõeldud konteiner maksab, ja mitte vähe. Näiteks Tallinnas küsib Ragn-Sells kõige väiksema ehitusprahikonteineri eest koos tellimise ja prügi äraviimisega 2400–2500 krooni päevas.
Esimese asjana muuda katus vettpidavaks, siis seisab maja veel aastakümneid.
Järgmiseks paranda kõik uksed-aknad, et vihm ja lumi hävitustööd jätkata ei saaks. Löö kas või laudade ja vineeriga avad kinni, nagu on viimasel ajal Tallinna kesklinnas kombeks. Enne kui pole selge, kas maja vääriliselt taastada või lihtsalt hädapäraselt elamiseks kohandada, pole mõtet ajutisi aknaid muretseda. Kõik ajutine, teadagi, jääb püsima aastateks...
Olulised tööd
Puidul on kaks vaenlast: päike ja vesi. Sestap kipuvad mädanema aknaalused palgid, kui veeplekk või -laud on katki või puudub sootuks. Samuti mädanevad seina alumised palgid. Kõlbmatuid palke või nende osi saab edukalt välja saagida ja uutega asendada. Uusi palke ei tasu väga puhtaks ajada, piisab koore mahavõtmisest ja tugeva plast- või terasharjaga (mitte liivapaberiga!) puhastamisest.
Palkide vahele tuleks soojustuseks-tihenduseks panna ehtsat niisket sammalt. Sammal kogub endasse kõik kahjulikud ained, isegi radioaktiivsed.
Kui vundament on omadega läbi, tõsta maja ajutiselt pakkude peale ja ehita uus. Palgi vahetuseks tuleb maja tungraudadega üles tõsta. Õppinud mehed saavad hakkama isegi sellise maja tõstmisega, kus toekas kamin või ahi keset maja troonib.
