Vene eksperdid: sanktsioonide tõttu letid toidust tühjaks ei jää, asemele tuleb kodumaine ja Lõuna-Ameerika toodang
„Letid Venemaal tühjaks ei jää, küsimus on selles, kust pärit ja millise kvaliteediga toodetega need täidetakse,“ ütles raadiojaamale Ehho Moskvõ riigiduuma eelarve- ja maksukomitee esimehe esimene aseitäitja Oksana Dmitrijeva, kelle sõnul tuleb toiduainete sisseveo keeld kasuks Vene tootjatele, sest maailma kaubandusorganisatsiooniga (WTO) liitumisel kaotasid nad konkurentsivõime, vahendab NEWSru.com.
Peterburi riikliku ülikooli maailmamajanduse kateedri juhi Sergei Sutõrini sõnul tuuakse USA-st Venemaale loomakasvatussaadusi (veiseliha, vasikaliha, linnuliha) ning Euroopa Liidust peamiselt piimatooteid (Taani, Soome, Prantsusmaa, Balti riigid) ja köögivilju (Poola). Jaapanist tuuakse mereande, vahendab RBK.
Venemaa veterinaar- ja sanitaarjärelevalveteenistus Rosselhoznadzor kavatseb arutada Ecuadori, Brasiilia, Tšiili ja Argentina esindajatega nende riikide toodangu impordi laiendamise võimalusi.
Kõige tõenäolisemalt hakkab Venemaa tegema peamiselt liha- ja piimatoodete alal aktiivsemat koostööd Lõuna-Ameerika riikidega, eriti Brasiiliaga. Rosselhoznadzori juht Sergei Dankvert ütles kohtumisel Venemaa rahvusliku lihaassotsiatsiooni ja rahvusliku seakasvatajate liidu juhtidega, et liha- ja piimatoodete sissetoomise suurendamine Brasiiliast võimaldab turgu küllastada ja takistada hindade tõusu.
Rosselhoznadzor uuris ka Brasiilia veterinaarteenistuse garantiisid tolliliidu riikidesse toodava toodangu ohutuse kohta. Kontrolli tulemus näitas, et mitmete Brasiilia ettevõtetega võidakse koostööd taasalustada.
Esimest korda said Brasiilia ettevõtted loa hakata Venemaale piimatooteid sisse vedama. Esialgu on nimekirjas kaks ettevõtet Confepar ja Perdigão.
Venemaa jaemüügikettidel kulub 1-2 kuud sanktsioonide alla langenud importtoodangu väljavahetamiseks, pakub Venemaa jaemüügiettevõtete assotsiatsiooni tegevdirektor Andrei Karpov. Lähemal ajal laiendatakse tööd erinevate tarnijatega.
„Nagu otsitakse võimalusi toodete väljavahetamiseks riigi sees, nii ka nendes riikides, kes sanktsioone ei toetanud,“ ütles Karpov, kelle sõnul tekib kohalikel tegijatel, kes varem töötasid ühe teatud regiooni piires, võimalus oma turuosa laiendada.
Impordipiirangud nõuavad edasimüüjatelt sortimendi ja tarnijate ülevaatamist, teatasid selle valdkonna esindajad. Igal juhul on olemas kõik võimalused hindade järsu tõusu või defitsiidi tekkimise ärahoidmiseks, ütles Interfaxile ettevõtte Diksi Grupp president Ilja Jakubson.
Analüütilise kompanii InfoLine peadirektor Ivan Fedjakov ütles, et toiduainetealase julgeoleku seisukohalt võib Venemaa täielikult katta oma vajadused mitmetes kategooriates, näiteks linnuliha osas. Probleemid võivad tekkida siis, kui lääneriigid keelavad põllumajanduskultuuride tootmise tehnoloogia – seadmete, kemikaalide ja istikute – veo Venemaale.
Sel juhul tuleb Venemaal ümber orienteeruda Aasia tootjatele.
Hulgimüügifirma X5 Retail Group esindaja Vladimir Russanovi sõnul on impordi osakaal firma sortimendis umbes 40 protsenti, võttes arvesse ka muid kaupu peale toiduainete. Importtoiduainete osakaal on 15-20 protsenti, olenevalt hooajast.
Russanovi sõnul orienteerub X5 ümber eelkõige Vene tarnijatele ning hakkab töötama ka tolliliidu, Kagu-Aasia, Lähis-Ida ja Türgi tarnijatega.
Venemaa majandusarenguministeeriumis ei välistata, et põllumajandustoodangu sisseveopiirangute tõttu võidakse WTO-s Venemaa vastu hagid esitada, teatab ITAR-TASS. Seda peetakse aga vähetõenäoliseks.
„Kõik, mida me teeme, vastab WTO reeglitele,“ ütles Interfaxile Venemaa majandusarenguministeeriumi turuläbirääkimiste osakonna direktor Maksim Medvedkov.
