Slantsõ asub Eesti põlevkivikaevandustest vähem kui saja kilomeetri kaugusel Leningradi oblastis. Narvast on sinna mööda maanteed 70 kilomeetrit, kuid otse Eesti piirini on ligi 35 000 elanikuga linnakesest vaid alla 20 kilomeetri.

Nõukogude ajal läks kogu Slantsõ põlevkivikaevanduste toodang Narva elektrijaamadele. Siis elas Slantsõ isegi nii hästi, et Eestist käidi sealsetes parema varustatusega kauplustes nodi kokku ostmas. Iseseisev Eesti vähendas aga iga aastaga Slantsõst põlevkivi ostmist, kuni lõpetas selle 2005. aastal sootuks. Linnale tähendas see totaalselt hävingut.

Slantsõs viimastel aastatel käinud Vene enda ajakirjanikud kirjeldavad linna lühidalt – dõra ehk „auk“. Niimoodi öeldakse Venemaal täiesti allakäinud paikade kohta.

Nüüd on Vekselberg otsustanud riigilt välja osta Slantsõs asuva põlevkiviõli tehase. Õlitehase ostmine oleks selles mõttes loogiline samm, et tehas ja põlevkivikaevandus on ühe keti kaks lüli. Venemaa viimases rikaste edetabelis 16. kohta hoidnud Vekselberg kavatseb investeerida esialgu 40 miljonit dollarit (510 miljonit krooni) põlevkiviõli tootmise taastamisse teiselpool Eesti piiri.

Juhul, kui 2004. aastast seisva Slantsõ õlitehase käivitamisest saab peale korduvaid lubadusi tänu miljardär Vekselbergi huvile tõepoolest asja, siis saab sellest konkurent juba Eestis töötavale Viru Keemia Grupi põlevkiviõli tehasele ning rajatavale Eesti Energia tehasele.

Loe täispikka lugu juunikuu Ärilehest!

Ärilehe tellimine: 680 4444, klienditugi@epl.ee

Ärileht on müügil ka paremini varustatud lehemüügikohtades. Eesti Päevalehe äripaketi ja tööpäevapaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt.