Nad kogunesid Sotši miljardäride rahade eest Putini poolt 2014. aastal asutatud õppekeskusesse Sirius, kus 600 parimat õpilast saavad kuu ajalist koolitust kõigest alates füüsikast kuni maleni.

„Mida intelligentsemad ja haritumad on inimesed, seda vähem agressiivsed nad on,“ ütles Putin.

Putini agressioon on toonud ootamatu tagajärje investeerimisbuumina Vene haridusse. USA ja Euroopa liidrid püüavad Venemaad isoleerida süüdistades viimast valimistesse sekkumises ja Ukraina konfliktis. Ühe enam vene oligarhe võtavad oma lapsi Lääne koolidest ära ja panustavad raha eraprojektidesse, aidates sel teel Putinit eesmärgis peatada akadeemilise hariduse allakäik.

Alates sellest ajast kui Sotši olümpiamängudele järgnenud kuul annekteeris Venemaa Krimmi, on enam kui 30 miljardäri ja ärimeest, kelle investeeringud on välismaal, alustanud Venemaal haridusprojekte. Juhtumisi on Suurbritannias venelaste koolidesse astumine vähenenud poole võrra. Mullu alustas vaid 608 venelast Ühendkuningriigis õpinguid.

Riigipanga Sberbanki juht Herman Gref avas septembris Moskvas kooli. Erakoolid on avanud ka miljardär Suleyman Kerimov ja transpordioligarh Nikita Mišin. Kuid ükski 135-st alates 2014. aastast avatud erakoolist pole võrreldav Ros Agro asutaja Vadim Moškovitši 200 miljoni dollarilise Letovo projektiga, mis alles avatakse Moskvas.

„Ma ei ehita kooli ametnike, sanktsioonide aluste ärimeeste või oligarhide lastele,“ lausus ta intervjuus. „Haridus on moodsa maailma vedur ja ma tahan, et Venemaa oleks konkurentsivõimeline.“

Õpilased ei saa Aasia omadele enam vastu matemaatikas. Mullu kukkus Venemaa parim osaleja rahvusvahelisel matemaatika olümpiaadil 11. kohale, mis on ajaloo halvim tulemus. Laiemalt on Venemaa 15-aastaste PISA testi andmetel 72 riigi seas alles 32. kohal jäädes kaugelt maha isegi Eestist.

Maailmapank hoiatas novembris, et valitsuse vähene kulutamine haridusele ja tervishoiule võib lüüa nii majanduskasvu kui rahva heaolu. Venemaa kulutab kummalegi vaid 3,6 protsenti riigi kogutoodangust. Euroopa Liidu maade keskmised kulutused on vastavalt 4,9 ja 7,2 protsenti.

Venemaa haridusele mõjub halvasti madal moraal ja krooniline alarahastamine. Isegi parimad õpetajad teenivad Venemaal kõigest 250 dollarit kuus. Põhi- ja keskkoolide õppeprogrammid keskenduvad liigselt pähetuupimisele ja kontrolltöödele ning need ei aita kaasa kriitilisele ja loovale mõtlemisele.

50-aastane Moškovitš, kes lõi rikkuse suhkru ja sealihaga, loodab, et Letovos väljaarendatavad meetodid viivad üle riigi haridusreformini. Tema sõnul on võetud eeskuju õppimisatmosfääri loomisel Ühendkuningriigi Winchester kolledžist, USA Montgomery Bellist ja Singapuri Rafflesist.

80 miljoni dollari eest on loodud õppekompleks, kus on ühiselamud, tenniseväljakud, jalgpalliväljak, jooksurada ja tehisjärv. Ülejäänud 120 miljonit dollarit on hoiustatud Sberbankis sihtasutusele intressi teenima. Õppetasu on koolis 20 000 dollarit aastas. Kui vanemad ei suuda kogusummat maksta, võivad nad taotleda õppetasu maksmiseks sihtasutuselt toetust.