Setšin lausus, et otsus nafta ekspordilt kasseeritavaid makse mitte langetada on toonud kaasa sektori investeeringute olukorra halvenemise.

„Kui see tendents jätkub, on risk, et lähema kolme aasta jooksul väheneb aastane naftatootmine 25-30 miljoni tonni võrra,“ vahendab Interfaks. See aga toob omakorda kaasa negatiivsed tagajärjed eelarvele.

Rosnefti juht juhtis tähelepanu asjaolule, et tänavu esimese kuue kuu kokkuvõttes on naftasektori rahavood negatiivsed. Praegune naftatoodangu stabiilne tase on tema sõnul varasematel aastatel tehtud investeeringute tulemus.

Seetõttu on Setšin veendunud, et investeeringud nafta- ja gaasisektoris peavad jääma varasemate aastate tasemele.

Rahandusminister Anton Siluanov leiab aga, et maksusoodustusi peaksid saama majanduse harud, mis ei ole naftatööstusega seotud. „Kui mingitest eelistatud valdkondadest rääkida, siis peaks see olema ümbertöötlemine ja tööstus. Naftasektori pärast ei ole meil vaja muretseda, sest ka kriisitingimustes saavad sektori ettevõtted hästi hakkama,“ rääkis Siluanov.