Vene parlamendi liige: majandussanktsioonid Eesti suhtes jätkuvad
Eesti kaupu ja transpordisuunda alates 2007. aastast boikoteerivad sanktsioonid on kaotanud oma teravuse, kuid säilivad vähesel määral tänaseni, kinnitas Riigiduuma sõjaveteranide komitee esimees Nikolai Kovaljov infoportaalile Regnum.
„Venemaa raudtee vähendas Eestiga suhete teravnemise ajaks Eesti suhtes reiside arvu. Me ei ostnud kaupu, mida nad meile tarnisid, osaliselt puudutas see toiduaineid,“ rääkis Kovaljov. „Solvumus on jäänud inimestele meelde, sanktsioonid on jäänud inimestele meelde, nad mäletavad ja ostavad seniajani vähem Eestis toodetud kaupa.“
Samas tunnistas Kovaljov, et ta ei tohi „lõpmatuseni pidada mingisugust finantsmajanduslikku sõda.“
Venemaa kehtestas Eesti suhtes varjatud ja mitteametlikud majandussanktsioonid 2007. aasta aprillis. Riigiduuma nõudis Venemaa valitsuselt Eestile kättemaksu Teises maailmasõjas Tallinna vallutamisel hukkunud Nõukogude sõduritele püstitatud Pronkssõduri mälestusmärgi kesklinnast sõjaväekalmistule teisaldamise eest.
Monumendi teisaldamisele ja sellega kaasnenud vandaalitsemise mahasurumisele valuliselt reageerinud Venemaa valitsus ei kehtestanud ametlikke kaubanduspiiranguid, kuid seadis kauplemisele varjatud tõkked.
Venemaa raudtee jätkas 2007. aastast Eesti suunal üksnes võimustruktuuridega seotud äriühingute masuudirongide teenindamist. Praeguseks on Venemaa seoses liitumisprotsessile maailma kaubandusorganisatsiooniga WTOga tühistanud Eesti suhtes varem kehtestatud kõrgemad raudteetariifid, kuid kasutab hinna suurendamiseks arvutuslikku koefitsenti.
Paljudes Venemaa kauplustes võeti pronksiöö järel müügilt ära Eestis toodetud toidukaubad.
Viimastel kuudel on Venemaa osatähtsus Eesti ekspordis märgatavalt suurenenud, seda eriti toiduainete väljaveo arvelt.
