Vene rahapesuskandaal: 20 miljardit dollarit pesti puhtaks 96 eri riigis
Guardiani dokumentide andmetel viidi Venemaalt aastatel 2010-2014 välja 20 miljardit dollarit, kuigi arvatakse, et summa võib ulatuda 80 miljardi dollarini.
Uurimisega seotud isik ütles, et raha oli ilmselt varastatud või muul kriminaalsel moel saadud. Uurijad üritavad leida poliitiliselt mõjuvõimast inimest, kes võis olla Venemaal rahapesu taga.
Hetkel arvatakse, et raha liikumisele aitas kaasa 500 inimest. Nende hulgas on Vene oligarhid, Moskva pankade juhid ja FSB töötajad. Vene presidendi Vladimir Putini sugulane Igor Putin istus rahapesu ajal Moskva panga nõukogus.
Suure osa rahast käis läbi Briti ettevõtete, kuid enamik skeemis osalenutest jäävad anonüümseks.
Juhtumit uurinud ülemaailmne uurivate ajakirjanike rühm koostöös Venemaa ajalehega Novaja Gazeta jagasid andmeid 32 erineva riigiga. Dokumentide hulka kuulusid 70 000 pangaväljavõtet, mille hulgas oli ligi 2000 dokumenti, mis puudutasid Briti pankasid. Andmed koguti kolme aasta pikkusel uurimisel Läti ja Moldova politsei poolt.
Uurimise tagajärjel leiti, et võrgustik viib 96 erinevasse riiki. Uurijad on tulemustest hämmastuses – 738,1 miljonit dollarit pesti Londonis nii Briti, kui ka välisriikide pankades. Pankade sõnul on neil küll osakonnad, kes tegelevad rahapesu kontrollimisega, kuid makseid tehakse aastas nii palju, et täielik kontroll on äärmiselt keeruline.
HSBC pank pesi 545,3 miljonit dollarit, Šoti kuninglikust pangast käis läbi 113,1 miljonit dollarit. Ida-Euroopas on politsei uurimisel Briti pärituoluga firmad, näiteks Seabon Limited, millest käis kokku läbi 9 miljardit dollarit Vene raha.
Panga väljavõtted näitavad, et palju osteti ehteid ja kalliskive ning lühtreid ja muud luksuskaupa. Ülekandeid tehes olid selgitused ebatäpsed. Näiteks ühe 500 000 dollari suuruse makse põhjenduseks oli pandud vihikud, kui tegelikult raisati raha karusnahkade peale.
Skeem käis enamasti nii: kaks firmat laenasid näiliselt üksteisele raha vene ärimeeste etteöeldud summades. Üks osapool jättis seejärel võla maksmata ning teine nõudis summat kohtus tagasi. Kohus mõistis võlanõude välja ning vene firmad saatsid Moldova kaudu raha Lätti, seejärel edasi teistesse liiduriikidesse.
Kokku olid rahapesuga seotud 19 vene panka.
2016. aastal sulges uksed rahapesu keskel olnud Läti pank Trasta. Läti rahandusministeeriumi direktori Maija Treija sõnul kaotas pank litsentsi rahapesu tõttu. Miljradite kohta, mis Venemaalt Euroopa Liitu toodi ütles ta: "Selge on see, et raha oli kas varastatud või muu kriminaalse päritoluga."
