Tallinna Sadama nõukogu otsustab 8. märtsil, kas anda Hiina konteinerterminalina tuntuks saanud plats Muuga sadamas senisele konteinerterminalile, eestlastele kuuluvale Muuga CT või Venemaa ühele suurimale konteinervedude ettevõttele Rail Garant.

Rail Garanti juhatuse esimehe Nikolai Falini kinnitusel on tema ettevõtte eeliseks võime juba olemasolevaid kaubavoogusid teistest sadamatest Tallinnasse suunata.

-Kui järgmisel nädalal osutub Rail Garant konteinerterminali konkursis võitjaks, kas see on siis teie ettevõttele üldse esimene kogemus terminali üles ehitamiseks?

See vastab tõele. Meil on Venemaal kuivamaa terminalid, kuid sadamaterminali kogemust meil seni pole.

-Kas teie kavandatav terminal hakkab teenindama nn fiiderliine, mis lähtuvad Euroopa suurtest sadamatest või kavandate suurte liinilaevade vastu võtmist?

Erinevalt selles, kuidas töötab praegune Muuga konteinerterminal, on meie portfellis palju ekspordile suunatud Venemaa kaupu. Paljud meie kliendid veavad oma kaupa praegu läbi Peterburi ja muude Venemaa sadamate. Meie, samuti meie klienid, oleme valmis selle kaubavoo suunama läbi Eestisse rajatava terminali.

-See kõlab väga huvitavalt, sest enamasti ollakse konteinervedude puhul harjutud Venemaa impordiga. Milliseid kaupu te ekspordite?

Esimene kategooria kaupu on konteineritesse laaditud kemikaalid. Meie suur klient on Sibur, samuti Nižnekamsk. Tegemist on Venemaa suurte naftakeemia tootjatega, kes veavad konteinerites polümeerseid tooteid. Need on mitmed puistekaubad või kautsukid. Suur osa on ka konteineritesse pakitud vedelatel kaupadel. Meie kontserni kuulub Venemaa suurim vedelkonteinerite ettevõte, mis veab näiteks veeldatud gaasi ja vedelkeemiatooteid nagu erinevad happed.
Neid kaupu me veame praegu läbi Bresti sadama ja läbi Soome. See kaubavoog võib samuti olla ümber orienteeritud meie uude terminali.
Konteinerites veetavate keemiakaupadega on seotud meie ühisprojekt maailma suure kontserniga Heuer, kellega me oleme praegu loomas ühisettevõtet, mis hakkab teenindama kogu Heueri poolt Venemaale sisse veetavate kaupade voogu. Tegemist on tuhandete konteineritega igas kuus, mis praegu liiguvad läbi Klaipeda ja Peterburgi Kroonlinna terminali – need kaubad kavatseme samuti siia tuua.

Teine selline kaubagrupp on tselluloosi- ja paberitooted nagu paber, kartong, vähemal määral saematerjal. Siin on meie partneriks suur tselluloostootja, kes veab praegu läbi Peterburi sadama ja on valmis koos meiega Eestisse tulema.

-Kuidas te kavandate logistilist õlga? Kas hakkate vedama siit kaupa Euroopa suurtesse haabidesse või kavandate ka otseseid ookeaniliine?

Alustame fiiderliinidega Hamburgi ja Roterdami. Kuid me arvestame Tallinna süvaveelise sadamaga, mille tõttu saame tulevikus ka ookeanilaevu siia tuua. Kui laevaliinid mõistavad, et neile on garanteeritud Venemaalt eksportkaupade voog, siis nad hakkavad tõenäoliselt planeerima Tallinna suunal senisest rohkem oma ookeani liinilaevade külastusi.

-Teie tütarettevõte asub Kasahstanis. Milliseks te peate Hiina ja Kasahstani kaupade Tallinnasse suundumise võimalust?

Hiina kaupade tulekusse ma eriti ei usu, sest raudteetariif on liiga kallis, et vedada Hiinast kaupa läbi Kasahstani ja Venemaa Euroopasse.
Täna meie ettevõte veab Kasahstanist näiteks värvilisi metalle läbi Novorossiiski sadama. Me muidugi saame pakkuda meie Kasahstani partneritele võimalust suunata need kaubad läbi Baltikumi.

Venemaal on praegu raudteetariifid seatud niimoodi, et sama palju maksab, kas sõita kaubaga Siberist mõnda Peterburi sadamasse või Eesti piirini. Seega raudteetariif on sarnane, kuid siia lisandub Veel Eesti Raudtee tariif.

-Kas Venemaa Raudtee ei kasuta Eesti suunas mingisuguseid täiendavaid hinda suurendavaid koefitsente?

Mingisuguseid täiendavaid koefitsente siia ei lisandu. Kuid siin tuleb esitada küsimus juba Eesti poolele, sest Eesti Raudtee tariif on kallis. Me kavatseme pöörduda hinnaläbirääkimisteks Eesti Raudtee poole, et mida rohkem me kaupa veame, seda vähem peaksime maksma.

Praegu maksab kaubavedu Uuralitest Eestisse sama palju, kui vedu Eesti piirilt sadamasse.

-Kas te veate oma rongikoosseise ise või kasutate muude operaatorite teenuseid?

Venemaa Raudtee tariifipoliitika on seatud niimoodi, et eravedurite tegutsemine pole väga levinud. Meie kasutame vedamisel Venemaa Raudtee teenust. Vagunipark on meil muidugi oma, üle 20 tuhande vaguniga on see Venemaa suurimaid.

- 20 tuhat vagunit pole tõepoolest just väike number. Kuidas te näete võimalust Venemaa Raudteed pidi Eestisse pääsemiseks, sest varasematel aastatel on seda takistanud näiteks rohkearvulised teede remonditööd?

Siin pole vaja rääkida mitte remonditöödest vaid Venemaa Raudtee suhtumisest Eesti suunalistesse vedudesse. Kui eelmisel aastal kehtis praktiliselt täielik veokeeld, siis tänavu avati väike aken näiteks väetistele ja sellele kaubale, mida veab Transoil.
Me suudame siin kaubavoogusid oluliselt suurendada, kui Eesti valimised mööduvad ilma Venemaa vastaste loosungiteta.
Kui kõik läheb samuti nagu praegu, kui valimiste käigus pole Venemaa vastaseid kaarte välja mängitud, siis on kõik hästi.

-Kuid Venemaa Raudtee presidenti Vladimir Jakuninit me oleme jõudnud Keskerakonna rahaskandaaliga juba omajagu solvata. Kuidas see mõjutab?

Mina ei saa härra Jakunini eest mitte midagi kommenteerida. Ma usin, et vastastikused pingutused võimaldavad meil Venemaa Raudtee poolseid takistusi kõrvaldada. Mitte mingisuguseid majanduslikke ja tehnilisi takistusi seal pole.
Peterburi sadamate suunalised võimsused on kõik ennast ammendanud, sest seal seisavad rongidest nädala pikkused järjekorrad. Sellepärast on Venemaa Raudtee juba üsna loomulikult huvitatud osade kaupade suunamisest mujale.

-Kui teil õnnestub eeloleval nädalal võita, siis millal te kavatsete hakata terminali ehitama? Kui kaua ehitamiseks aega kulub?

Kavatseme ehitada viivitamatult. Oleme sõlminud lepingu Saksamaa konsultatsioonifirmaga planeerimise korraldamiseks, kogunud meeskonna nii lääne kui ka venemaa asjatundjatest ja kavatseme kohe asuda projekteerima.

Tähtsaim moment on Muuga raudtee kaubajaama võimaluste kohandamine meie terminali vajadustega. Praegu tegutsev terminal ei ole väga kohandatud raudteevedudele. Raudteeharu on seal olemas, kuid see jääb nõrgakeseks. Sellepärast tuleb meie võidu korral asuda Muuga jaama tugevdama. Ruumi selleks on, et saaksime kohe täisväärtuslikult asuda kaupa vastu võtma, ilma mingisuguse eelneva vagunite sorteerimiseta.

-Kas raudteeharu ehitamist lubas rahastada Tallinna Sadam või kuulub see teie kohustuste hulka?

Siin on koht läbirääkimisteks. Jaamast on vaja ehitada kõigest üksainus eraldi tee, mis vähemalt sõnades ei ole  tekitanud vastuseisu ja on jäänud mulje, et raudtee ja sadam saavad selle töö ühiselt enda peale võtta.

-Kaardile vaadates selgub, et olemasoleva Muuga CT kõrvalt jääb väga kitsas ligipääs uuele terminalile. Kuidas te kavatsete korraldada nii kitsastes oludes terminali ja raudteearu vahelise ühenduse?

Raudteeharu ei pea otse meie terminali sisse ulatuma. Meie ehitame omalt poolt autotee, mis võimaldab meil konteinereid terminali sisse tuua autotransportööridega. Sellega me hoiame kokku terminali pinda suurematele laoplatsidele. Meie eelhinnangu kohaselt peaks selline lahendus sobima.

-Millal võiks terminal tööd alustada?

Me pole seni ühtegi sadamterminali ehitanud ja seetõttu ei tea, milliste raskustega me siin kokku puutume. Sellepärast ei oska ka praegu täpset aega öelda. Mõtte kohaselt tundub, et aasta jooksul oleks võimalik valmis ehitada ja käiku lasta.
Meil on investeerimiseks piisavalt vahendeid ja meiepoolselt pole huvi sellega venitada.

-Kas teie eeliseks, võrreldes konkurendiga, on asjaolu, et teil on terminali täitmiseks vajalikud kaubad juba olemas?

Meie trump on Venemaa ekspordi suunaline kaup, mis eristab meid olemasolevast terminalist, mis on kujundatud Venemaale importimiseks.

-Kas tühjade konteinerite tagastamisel on võimalik teie koostöö juba olemasoleva terminaliga?

Kui siin ilmneb majanduslik kasu, siis on see muidugi võimalik. Kuid siin tuleb arvestada sellega, et Venemaalt eksporditavad kaubad on väga raskekaalulised ja vajavad 20jalaseid konteinereid. Venemaale imporditakse kaupu aga 40jalastes konteinerites.

-Kas teil on olnud Muuga CTga läbirääkimisi võimalikku naabrust silmas pidades?

Me pole läbirääkimisi pidanud. Varasematel aastatel me oleme seda terminali külastanud ja vaadelnud asju väga teoreetilises plaanis. Huvitusime võimalusest vedada meie konteinerid läbi nende terminali. Vaatasime nende tehnoloogiat, kuid mingisuguseid läbirääkimisi me Muuga CT omaniku härra Kanajeviga ei pidanud.

Praegu on meie eesmärk konkurss võita ja ehitada hea terminal ning alles siis asuda läbirääkimistesse võimalikust koostööst.
Seni, kuni me pole võitnud ega ka ehitanud, ei taha me ka kellegagi läbirääkimisi pidada.

-Kui kalliks läheb terminali ehitamine maksma?

Meie esialgne hinnang jäi 60-80 miljoni euro vahele. Kõik sõltub, mida ütlevad meie konsultandid-projekteerijad. Kui on vaja paigutada rohkem raha, et hiljem rohkem teenida, siis me seda ka teeme. Meil ei ole mingisugust investeerimisressursi piirangut.

-Kui pikaks ajaks te kavandate terminali tegevust?

Me arvestame kontsessioonilepingut Tallinna Sadamaga 49 aastaks, aga tagatud kaubavoogude lepingu puhul vaatleme 15-20 aasta pikkust perioodi.

-Kas te kavatsete konkursi tulemust oodata Moskvas?

Planeerisin 9. märtsil Tallinnasse lennata juhuks, kui on midagi tähistada.