"Põhjuseks ikka reisijate vähesus. Meie vedasime turiste Värska ja Pärnu sanatooriumitesse, aga kuna Vene rubla kurss muutus ebasoodsaks, jäi rahvast vähemaks," ütles firma juht Aavo Möllits Ärilehele. Möllits täpsustas pärast artikli ilmumist, et kinni läheb ringiga läbi Värska ja Pihkva sõitev liin, kuid otseliin jääb alles.

2012. aastal kirjutas Presto liini avamise puhul oma kodulehel veel optimistlikult, et Venemaa on Pärnumaa jaoks väga oluline arenev sihtturg. "Kui 2010. aastal ööbisid Venemaa turistid Pärnumaal üle 12 000 korra, siis 2011. aastal oli Venemaalt pärit külastajate ööbimiste arv juba üle 21 000. Selle aasta esimesel seitsmel kuul on Venemaa külalised ööbinud siin juba 15 000 korda," nägi ettevõte tõusutrendi. 2015. aastal lisati läbi Pihkva sõitev liin.

"Enne Vene kriisi oli asi tõusuteel. Vene inimesele tegelikult meeldib siin käia, siin on tema jaoks odavam ja teiseks saab ta vene keelega hakkama," kommenteeris Möllits. Tema sõnul on probleemiks aga ka see, et jõukad turistid ei taha enam bussiga pikki distantse sõita.

"Rikkam Vene turist rändab ikka lennukiga, ta ei sõida 10 tundi bussiga. Üle Pihkva sõites tuleb veel kaks tundi juurde," märkis Möllits. Teatavasti otsustas valitsus värskelt toetada Pärnu lennujaama rekonstrueerimist 20 miljoni euroga. Möllits peab seda positiivseks arenguks.

"See on isegi suur samm. Välisturist tuleb hea meelega lennukiga siia, näiteks Rootsi ja Põhja-Soome turist lendab kindlasti Pärnu. Kui lennujaam oleks vastaval tasemel, siis võiks vast isegi Peterburist," sõnas ta.