Estonian Airi Moskva lennuliin toimib vaid tänu koostööle maailma superlendajaks pürgiva Aeroflotiga. Ka Venemaa presidendi abikaasa Ljudmila Putina tegi kunagi karjääri Aerofloti stjuardessina. “Me ei naerata kunagi, sest suhtume teie heasse teenindamisse nii tõsiselt,” irvitasid lääne lõuapoolikud 1990. aastate Aerofloti üle.

Veel mõni aasta tagasi seisin Moskva Sˇeremetjevo lennuväljal Peterburi suunduva pisikese ja kulunud lennuki trapi ees ja kuulasin koos kümnete kaasreisijatega korpulentse ja kortsunud rõivais Aerofloti stjuardessi alandavat sõimu. Nüüd on venelased pannud riigi kontrolli all oleva Aerofloti stjuardessid taas naeratama, et näidata kogu maailmale uue aja saabumist.

Aasta tagasi lendasin Moskvast Aeroflotiga ühte araabia riiki tervist kosutama ning tundsingi ennast hoopis teistsuguse – hooliva ja tähelepaneliku – lennufirma embuses.

Ainuke erinevus lääne liinidest seisnes selles, et pardal ei pakutud alkoholi – et reisijad ennast täis ei jooks. Kuid mõnigi elukogenud moskvalane ostis oma viski lennujaama tax-free’st ning jõi ennast ikkagi täis.

Aeroflotist kujundatakse superettevõtet, mis peab kehastama kõike positiivset ja suurt, mida Venemaa peab uuel sajandil endale omaseks. Nõukogude Liidus kandis Aerofloti kaubamärk samasugust tähendust nagu viisnurk Kremli tornil. Kui impeerium kokku varises, põrmustus sellega koos ka võimu sümboliks peetud lennufirma. Monopoolsest õhureisijate vedajast sai kõigest üks sadadest väikestest lennufirmadest.

Maailma vanim

Nüüd ütleb oma vapil tiivulist sirpi ja vasarat kandev firma, et tal on maailma vanim reisiveo kaubamärk, ja ta on valmis Euroopas kokku ostma iga ripakile jääva lennukompanii.

Praegu hoiab Aeroflot korraga sihikul kahte firmat. Mai viimastel päevadel tegid venelased ostupakkumise lennukompaniile Serbia JAT Airwais, juba enne seda avaldasid nad soovi osta ära Itaalia lennukompanii Alitalia riigile kuuluvat aktsiapakki.

Aeroflot vajab välismaa firmasid ennekõike selleks, et laiendada agressiivselt oma rahvusvaheliste lendude haaret ning seeläbi viia maailma õhuruumi ka Venemaal valmistatavad uued reisilennukid.

Venelased on viimaste aastakümnete jooksul osanud itaallastega väga head äri teha. Seitsmekümnendatel ostetud Fiati tootmisliinid varustavad Venemaad tänaseni Ladadega. Kui venelane räägib headest kingadest, siis mõtleb ta ikka ennekõike Itaalias toodetud jalavarje.

Alitalia aktsiapaki pärast alustasid võitlust mitu võimast rahvusvahelist lennufirmade ja pankade konsortsiumi, kuid venelaste konkurendid on nüüd hakanud üksteise järel mängust välja langema. Mai lõpus teatas Texas Pacific Group, et loobub kahjumis Alitalia ostmisest. Nüüd jääb venelastega konkureerima vaid Itaalia konsortsium Air One koos pangaga Intesa Sanpaolo.

Kui Aerofloti saadab edu, siis saab ta Alitalia erastamises osalevas konsortsiumis 95 protsenti ja pank Uni Credit viis protsenti aktsiatest. Itaalia valitsusele kuulub 49,9 protsenti Airitaliast ning tõenäoliselt läheb kogu see pakett müüki.

Aerofloti sammudest kumab läbi soov tõmmata rahvusvahelisse võistlusse kodumaine lennukitööstus. Samal ajal kui suurim omamaine konkurent S7 teatas mai lõpus 15 Boeing 787 ostmisest, kuulutas rahvuslikuks lennukompaniiks pürgiv Aeroflot lepingust Venemaa lennukitootjatega.

Putini mantlipärijaks peetav asepeaminister Sergei Ivanov teatas 22. mail, et Aeroflot tellib kodumaiselt ettevõttelt Suhoi 15 uut lainerit Suhoi Superjet. Aeroflot teatas juba kaks aastat tagasi 30 lennuki Suhoi Superjet 100 tellimisest, mis tegelikult pani aluse selle ettevõtte tootmistegevusele.

Venemaal seni toodetud lennukid tõrjuti juba aastate eest rahvusvahelistelt lennuliinidelt välja, sest need ei vastanud uutele keskkonna- ja ohutusnormidele. Paistis, et Venemaa lennukitööstus võib üleminekuaastatega täiesti hääbuda. Kuid nüüd lubab Suhoi kokku panna lennuki, mis vastab kõigile tänapäeva nõuetele. Sõjalennukite tootja tsiviiltoodete haru pakub uue lennuki puhul täishooldust kogu lennumasina elutsükli jooksul.

Aeroflot ise elas Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud rööverastamise suhteliselt hästi üle ning praegu kuulub üle poole aktsiatest Vene riigile, mõnevõrra väiksem osa juriidilistele isikutele. Venemaa kodanikke on tõusva lennundustähe omanike sekka lastud vaid ligi kaheksa protsendi osas.

Aeroflot rõhutab, et tema näol on vaatamata seni veel elavale riigisisesele konkurentsile tegemist rahvusliku lennukompaniiga. Aeroflot on Venemaal suurim, vedades aastas üle seitsme miljoni reisija. Kui sinna liita tütarettevõtted Aeroflot-Don ja Aeroflot Nord, tõuseb reisijate arv üheksa miljonini. Eelmisel aastal ühines Aeroflot rahvusvahelise lennufirmade alliansiga Sky Team, mille sihtpunktide nimistusse kuulub 149 riiki ja 728 sihtpunkti.

Aususe mõõdupuu staatuse annab Aeroflotile aprillis omistatud aasta parima maksumaksja tiitel, samuti Venemaa majandusarengu liidri preemia. Aeroflotilt laekub nii kohalikele omavalitsustele kui ka riigikassasse kaks kolmandikku kogu tööstusharu maksudest. Eelmisel aastal maksis ettevõte makse rohkem kui viie miljardi krooni eest.

Samal ajal tutvustab Aeroflot ennast ka innovatsiooni liidrina. Eelmisel nädalal alustas ettevõte esimesena Venemaal elektrooniliste lennupiletite müüki internetis.

Elektroonilise piletimüügi süsteemi puudumine oli seniajani rahvusvaheliste odavlennufirmade Venemaale tuleku peamine takistus.

Aerofloti faktid

Asutatud: 1923

•• Peakorter: Moskva Sˇeremetjevo lennujaam

Lennukid:

•• Il-96-300     6

•• Tu-154     28

•• Tu-134    14

•• Airbus A319    8

•• Airbus A320    12

•• Airbus A321    7

•• Boeing B767-36 NER    11

•• DC10-40F    4

•• Kokku    90

Reisid:

•• Reisijaid aastas:    9 mln

•• Reisisihtpunkte:    93

•• Reisisihtmaid:    47

•• Reise päevas:    302

•• Osa Venemaa rahvusvahelistes reisides: 51%

•• Osa Venemaa sisereisides: 12%

•• Sisereiside eesmärk 2010. aastaks: 25%

Tulemused:

•• Puhaskasum 2006: ligi 3,6 mld kr

•• Käive 2006: ligi 33 mld kr

•• Töötajaid: 14 500

Aktsiad:   

•• Venemaa valitsus 51%

•• Juriidilised ja füüsilised isikud 49%