Diplomaat viitas oma intervjuus ITAR-TASSile 2006. aastal puhkenud Poola „lihaskandaalile“, mis päädis valitsuse vahetusega, kirjutab Leedu Delfi.

„See episood pole ei esimene, ja kardan, et ei jää ka viimaseks,“ ütles ta.

Tsižov tuletas ka meelde, et Poola „liha“ polnud toona üldsegi mitte alati liha, veel vähem Poola oma – heal juhul oli tegemist Indiast pärineva pühvlilihaga, halvemal juhul oli liha asemel koormas hoopis vanaraud.

„Poolas lõppes asi valitsuse vahetusega. Eks selleks oli muidki palju olulisemaid põhjusi kui „liha““, ütles Tsižov.

Diplomaat rääkis, et Euroopa Liidu kaubad on ennast Venemaa turul kahekümne aasta jooksul väga mugavalt sisse söönud tingimustes, kus 90-ndatel oli seda kohaliku tööstuse nõrkuse tõttu väga lihtne teha. „ELi eksport Venemaale ulatub praegu 10 miljardi euroni aastas. Euroopa tarnijad harjusid oma positsiooniga Vene turul ära ja nüüd, kui meie põllumajandus on hakanud tõusma, toimuvad muidugi põrkumised,“ rääkis diplomaat.

Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste volinik Tonio Borg teatas, et Venemaa embargol Leedu piimatoodetele pole mingit õigustust. Venemaa pole tema sõnul ka Euroopa Komisjoni Leedu piimatoodete halvast kvaliteedist ametlikult informeerinud.

Tsižov aga rõhutas, et keelul pole kaubandusega mingit pistmist – see on tervishoiu küsimus ja seetõttu puudub Maailma Kaubandusorganisatsioonil igasugune õigus Venemaa positsiooni selles küsimuses kuidagi mõjutada.

Mõned päevad tagasi ütles endine Leedu energeetikaminister Romas Švedas, et tema hinnangul on „piimasõja“ tegelik eesmärk vahetada välja Leedu istuv president ja saada Leedus võimule Venemaale sobivam koalitsioon.

Tema teooriat toetab ka konservatiivide ridadesse kuuluv Rasa Juknevičienė, kuid ta ei rääkinud sellest „piimasõja“ kontekstis. Juknevičienė sõnul püüab Venemaa Dalia Grybauskaitėt asendada hoopiski seetõttu, et ta on Leedu strateegiliste energeetikaprojektide garandiks.