Kaheaastane stagnatsioon on seejuures positiivne prognoos ning selle eelduseks on, et Venemaa vastased sanktsioonid lõpetatakse järgmise aasta esimeses pooles.

„See on möödapääsmatu tingimus, taastamaks sidemed maailmamajandusega, kuid kasvuks sellest ei piisa,“ lausus arengukeskuse VŠE analüütik Natalja Akindinova lisades, et kasvuks on vajalikud ümberkorraldused.
Sanktsioonide säilitamine tähendab majanduslangust nii tuleval kui 2016. aastal.

Kapitali väljavool jätkub ning rubla kursi langus kiireneb, investeeringud vähenevad ning inflatsiooni kiirenemine vähendab elanike reaalseid sissetulekuid. Nõudluse languse ning investeeringute vähenemisele lisanduvad tehnoloogiaembargo põhjustatud probleemid tooraineekspordiga.

Nii võib 2015. aastal Venemaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) kahaneda 1,6 protsenti ning 2016. aastal veel 0,3 protsenti. Kui ka nafta hind langeb (aasta keskmiselt 100 dollarilt barrelist 85 dollarini barrelist), ulatub majanduslangus tuleval aastal 2,1 protsendini ning 2016. aastal 1,4 protsendini, prognoosis Akindinova.

Vastasseisu jätkumine viib riigi üha suuremasse sekkumisse majandusse ning katseteni kompenseerida sanktsioonide mõju administratiivsete meetmetega. Olgu selleks näiteks kontroll hindade või kapitaliliikumise üle. Samuti võib omandiküsimustes langeda liisk riigifirmade kasuks, ei välista Akindinova, kelle sõnutsi sidemete purunemine välisfirmadega võib kaasa tuua samasuguse rahulolematuse laine nagu nõukogudeaja lõpus.