Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak ütles BNS-ile, et lihatoodete turu kaitsmiseks valis Venemaa kõrgete tollimaksude säilitamise tavalisele impordile ja oluliselt soodsamate tariifikvootide avamise, vahendas BNS.

"Kompensatsiooniks avatakse kaubanduspartneritele, sealhulgas Euroopa Liidule (EL), igal aastal kokku 400 000 tonni suurune ilma tollimaksuta sealiha tariifikvoot," lausus ta.

Nõlvak märkis, et veiseliha importimiseks avatakse tariifikvoodid 15 protsendi suuruse tollimaksuga. "Väikese erinevusena saab EL endale eraldi õiguse importida 29 000 tonni värsket ja 60 000 tonni külmutatud veiseliha," lausus Nõlvak. "Linnuliha importimiseks peab Venemaa avama tariifikvoote, millel on 25 protsendi suurune tollimaks ning EL-ile avatakse eraldi 80 000 tonni suurune kvoot."

Erinevalt sealihasektorist ei ole veise- ja linnuliha puhul WTO lepingus ette nähtud kohustust mingiks tähtajaks vähendada üldist tollimaksu ja loobuda tariifikvootidest. Selline võimalus on lepingusse siiski kirja pandud, teatas ministeerium.

Nõlvaku sõnul lõppevad üleminekuperioodid toodetel erinevalt, ajavahemikus 2014. aastast kuni 2017. aastani. "Mõned muutused on toimunud kolmapäevast, näiteks vähenesid piimapulbrite tollimaksud 25 protsendilt 20 protsendile," lausus Nõlvak. "Aastaks 2016 peab tollimaks olema 15 protsenti ja selleks on Venemaa WTO kohustuste loendis ka tabel iga-aastaste kärbete kohta."

Ta märkis, et tariifide alandamise graafik sõltub läbirääkimistest, kas riik on valmis mis tahes toote tollimaksu vähendama võrreldes varemkehtivaga kohe või soovib ta ühe- või mitmeaastast üleminekuperioodi. "Piima, või ja juustu jaoks on küll üleminekuperiood, kuid Venemaa rakendab vähemalt hetkel enda ametlike dokumentide järgi jätkuvalt tollimaksu," lisas Nõlvak. "See tollimaks kehtis enne liitumist ja on juba väga lähedal lõppeesmärgile 15 protsendi väärtusest."

"WTO on eelkõige liikmeks olevate riikide enda initsiatiivil koostatud ja kokkulepitud reeglite kogum ning probleemide lahenemine sõltub sellest, kui täpselt reegleid täidetakse," lausus Nõlvak. "Eestil on kasutada palju tugevam juriidiline alus, et nõuda näiteks lubamatute kaubanduspiirangute kaotamist."

Nõlvak märkis, et WTO-ga liitudes peab Venemaa ühtlustama omamaise ja importkauba käibemaksu, kaotama põhjendamatud nõuded litsentside, sertifikaatide või muude sarnaste dokumentide esitamiseks. "Ilmselt pole tulevikus vaja karta tariifide tõstmist kaubanduse tõkestamiseks," lisas ta.