Venemaa lõpetab tänavu iga-aastase kellakeeramise
Ajareformi allkirjastamisest teatas Medvedev pärast noortele teadlastele ja uuendajatele auhindade andmist, kirjutas Komsomolskaja Pravda.
„Elanike tervisele kaasneb kella keeramisega rohkem kahjulikke tagajärgi kui võimalikke kaotusi majandusele seoses energiasäästuga,“ põhjendas muutust meditsiiniteaduste doktor, võimupartei Ühtne Venemaa fraktsiooni aseesimees Tatjana Jakovleva.
Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s keerati kella esimest korda 1.aprillil 1981. aastal. Eestis ei olnud suveaega aastatel 1990 – 1996, lühiajaliselt ei keeratud kella ka aastatel 2000 - 2001.
Kuna aeg erines Eestis suvekuudel samas ajavöötmes olevatest naaberriikidest Lätist ja Soomest, mis tekitas ebamugavusi ning lisakulutusi laeva- ja lennufirmadele alustasid nad massiivset lobikampaaniat teiste eluvaldkondade jaoks absurdse ja väidetavalt isegi inimeste tervist kahjustava kellekeeramise taastamiseks.
"Efekti annab suvine kellakeeramine ainult 45 laiuskraadil ja selle lähistel. Kesk-Euroopast ongi see toiming pärit - suveaeg võeti kasutusele 1916. aastal Saksamaal. Oli sõja aeg, sakslastel olid ressursid läbi. Kui töölised hommikul välja läksid, tekkis korraga suur energiakadu. Energia säästlikumaks kasutamiseks oli neil mõttekas suvel, kui varem valgeks läks, ka varem tööd alustada," selgitas geograaf Andres Tarand aastaid tagasi Eesti Päevalehele. "Mida saavutatakse põhjalaiustel (Tallinn asub laiuskraadil 59º N, Tartu 58º N) suveajaga?" küsib ta, "suvel tõuseb päike hommikul kell neli. Tegelikult ei mängi suvine kellaaja nihutamine mingit rolli - päike on hommikuse töölemineku ajal niikuinii kõrgel. Mingit efekti ei saavutata ei ruumide valgustamise ega tööstusliku energia tarbimise puhul."
Eesti läheb märtsi viimasel pühapäeval kell 03.00 üle suveajale ning kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra edasi. Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse kohta.
