Venemaa ostab Eestist e-riigi rajamise kogemust
Veel aasta tagasi ei pakkunud riik Venemaal peaaegu mingeid e-teenuseid, nüüdseks on Eesti kogemuse abiga vähemalt Tjumeni oblastis tehtud kõva läbimurre.
Lääne-Siberis asuv Tjumeni oblast on üks Venemaa rikkamaid piirkondi, sest seal kaevandatakse enamik riigi naftast. Tjumenis on aga korraldatud ka üks Venemaa suuremaid riiklikke pilootprojekte kohaliku võimu e-teenuste pakkumiseks.
See rikas piirkond alustas oma lokaalse e-riigi loomist sellega, et 2009. aasta lõpus külastas Eestit rühm kõrgeid ametnikke, kes tahtsid näha ja kuulda, mismoodi ehitas Eesti üles oma e-riigi ja kuidas see toimib. Loodud kontaktid viisid selleni, et Tjumeni oblast palkas oma e-teenuste keskkonna loomise konsultandiks Eesti Microlinki, kes kutsus omakorda appi veel teisegi Eesti e-riigi kogemust usinalt eksportiva ettevõtte, Webmedia spetsialistid.
Tjumeni oblastivalitsuse infosüsteemide osakonna direktor Aleksandr Albõšev ütleb, et analüüsiti mitme riigi kogemust: peale Eesti veel Singapuri, Iisraeli ja Suurbritannia oma. „Eesti oma tundus kõige huvitavam, sest see oli meie arvates kõige efektiivsem ja areneb ka edukalt,” tunnistab Albõšev. Veel üks pluss Eesti kasuks oli see, et Tjumeni oblasti elanike arv on Eesti omaga võrdne.
Albõševi sõnul olid Microlinki spetsialistid sisuliselt oblastivalitsuse järelevaatajaks Moskva IT-firmale Sistematica, kes loob e-teenuste keskkonda. „Nad justkui kontrollivad neid, et nad ikka järgiksid põhiideoloogiat,” selgitab Albõšev. „Meil Venemaal on mitmel pool juba juhtunud, et ehitatakse süsteem valmis, aga see pole funktsionaalne, ei täida kõiki nõudmisi. Vene firmadel pole ju kogemusi selliste süsteemide loomiseks.”
Microlinki (mis nüüd ühineb Elioniga) leping Tjumeni oblasti konsulteerimiseks lõppes veebruaris. Microlinkis müügidirektorina Venemaa-projekte juhtinud ja praegu Elion Ettevõtted AS-i strateegilise arenduse keskuse direktori ametis oleva Oleg Švaikovski sõnul on aga juba sõlmitud uus kokkulepe, et Eesti eksperdid hakkavad nõustama konkreetsete e-teenuste juurutamist.
Tjumeni e-riik kooseb kahest osast: Venemaa pioneerina avati oblastivalitsuse elektrooniline dokumendihaldus ja nüüd luuakse kodanike teenindamiseks samasugust keskkonda nagu eesti.ee (süsteemi kohalik nimi on ТУРА), mis on peaaegu valmis.
Selleks on Tjumeni oblastis loodud ühtne teenusteportaal www.72to.ru, mille kaudu inimesed saavad juba lähitulevikus samu teenuseid nagu Eestiski: alates arsti vastuvõtule registreerimisest ja e-haiguskaardist kuni e-kooli ja e-päevikuni.
„Kogu selle portaali ideoloogia on praktiliselt võetud Eestist,” kinnitab Albõšev. „Me oleme kõiki teie vigasid ja probleeme uurinud, neid me ei korda.”
Lihtsustatult öeldes käib Venemaal riigi ja omavalitsuste teenuste arendamine viies etapis. Kõigepealt pannakse internetti kõigi teenuste osutamiseks vajalike dokumendite loetelu. Siis ilmuvad internetti kõigi vajalike dokumentide vormid, et inimene saaks need välja printida, ära täita ja nendega ametniku juurde minna. Kolmas etapp on see, et saad vormid täita juba internetis, need elektrooniliselt allkirjastada ja ära saata. Edasi peab tekkima võimalus saada internetist andmeid oma dokumendi liikumise kohta bürokraatiaredelit pidi. Viies etapp on kõigi teenuste saamine arvuti tagant lahkumata.
IT mõttes Venemaa eesrindlikemas oblastis Tjumenis on valmis tehtud kaks esimest etappi, käima läheb kolmas. Tänavu kavatsetakse hakata Venemaal esimestena elanikele jagama Eesti ID-kaartide analooge e-kaarte. Esimesed proovikaardid on valmis. Nelja aastaga peaksid selle kaardi saama kõik oblasti elanikud.
Eesti ID-kaardi ja Venemaa
e-kaardi erinevus on selles, et seaduse järgi peab e-kaardil olema ka pangakaardi funktsioon. Kaardiga peab saama tulevikus hääletada. Millal see aga Venemaal võimalik on, ei julge keegi veel ennustada.
Veel projekte üle võtnud
Tjumenlased on Eestilt kopeerinud veel inimestele internetialast õpet andva „Vaata maailma” projekti, mida nimetatakse „Avarda maailma” (gorizont.admtyumen.ru). Eelmise aasta lõpus oli internetile ligipääs Tjumeni oblastis umbes veerandil elanikest. „Me saame aru, et teenusteportaali edukaks toimimiseks peaks vähemalt 50 protsenti omama,” ütleb Aleksandr Albõšev.
Projekt näeb ette 16-tunnise nädalase tasuta arvutiõppe. Esimesed kaheksa tundi õpitakse, mis on üldse arvuti, mida sellega teha saab jne. Järgmise nelja tunniga saadakse teada, mis on e-post, ISQ ja Skype, ning viimased neli tundi õpitakse kasutama internetiteenuseid ja
e-kaubandust.
Kursuste läbimise tunnistuse esitaja saab riigi abiga soodustusi: koju odavama interneti püsiühenduse ja poest odavama hinnaga arvuti.
Oblast on sõlminud sideoperaatoritega kokkuleppe, et kursuste lõpetajad saavad koju eritariifiga püsiühenduse, mille kiirus on 512 kb/s. Esimene kuu on tasuta ja edasi maksab see 390 rubla (kümme eurot) kuus.
Microsofti ja arvutifirmadega sõlmitud kokkulepped võimaldasid kursuste lõpetajate jaoks arvuti hinda kaks korda langetada. Albõšev tõi näiteks, et muidu 26 000 rubla (650 eurot) maksnud arvuti hind on „sotsiaalse tariifiga” 13 000 rubla (325 eurot). Kõik sellised arvutid on tulevikule mõeldes varustatud kaardilugejaga. „Kavatseme hakata esimesi e-kaarte jagama just kursuste läbijatele,” ütleb Albõšev. Kahe aastaga loodab Tjumeni oblast internetti kasutama õpetada 100 000 inimest.
Kolmas idee, mille naftamehed Eestist üle on võtnud, on avalikud internetipunktid. Kavas on panna tasuta kasutamiseks oblasti igasse raamatukogusse kolm kuni seitse arvutit.
Ülevenemaalised plaanid on muidugi mitu korda lennukamad. Näiteks tahab maailma suurim riik Venemaa katta oma tohutud alad kõigile kättesaadava internetiga satelliitide abil, mille programmi maksumuseks hinnatakse üle poole miljardi euro.
Järgmisel aastal peaks sel eesmärgil üles lastama kaks esimest satelliiti ehk venepäraselt sputnikut. Kogu võrk peaks satelliitide abiga tööle hakkama 2014. aastal. Eesmärgiks on praegune president Dmitri Medvedev seadnud digitaalse ebavõrdsuse ületamise, et kõigil oleks riigis võrdne võimalus internetti kasutada.
Plaanide järgi oleks sellise satelliitide kaudu töötava internetivõrgu kiirus minimaalselt 512 kb/s ja kuumakse sel puhul 300 rubla (7,5 eurot) kuus. Interneti kättesaamiseks tuleb osta 8000 rubla (200 eurot) maksev tehniline seadeldis. See tähendab paljudele venemaalastele peaaegu kuupalka.
Kommentaar
Oleg Švaikovski, Elion Ettevõtted AS-i strateegilise arenduse keskuse direktor
Venemaa jaoks on e-riigi ehitamine tõsine prioriteet. Minu arvates on oluline, et see pole enam ainult presidendi ja peaministri initsiatiiv, vaid tekib terve hulk initsiatiive, nii riigi- kui ka erasektoris. Olen täiesti siiralt veendunud, et Venemaal on reaalne võimalus jõuda mõne aastaga suurte riikide hulgas e-riigi arengu parameetrite järgi esikohtadele.
Mõnes valdkonnas on Venemaa meist muide juba ette jõudnud. Näiteks e-kooli arengus oleme me praegu enam-vähem samas faasis, kus olime 2005.–2006. aastal, aga venelased liiguvad kiiresti teadmusbaasi (knowledge-base) kontseptsiooni suunas.
E-kooli e-päevik on selle asja juures pisikene asi. Tükk maad huvitavam on, et e-kooli tulevad kvaliteetsed ja interaktiivsed õppematerjalid, interaktiivsed kodutööd, kontrolltööd jne. Ka meil on, mida Venemaal õppida.
Lisaks Tjumenile toimetame praegu Moskvas, projekt on seotud just uue Vene ID-kaardiga. Seda me teeme koostöös Eesti SmartLinkiga. Teeme oma esimest projekti Arhangelskis, mis on hetkel paljulubav regioon meie jaoks.
Siiamaani levib meist Venemaal väga positiivne sõnum. Pean silmas mitte ainult Microlinki/Elioni, vaid ka üldse Eestit. Tahaksin natukene ka enda teeneks panna seda, et aina tihedamini kuuleb kuskil konverentsidel Venemaal eri inimeste suust, et Eesti on kõige arenenum e-riik, kelle kogemust tuleb uurida ja kasutada.
