„Krimmi valitsus lahendab selle teema seaduslikul viisil. Toimub eravalduses olevate objektide hindamine: kas ajal, mil need objektid olid Ukraina territooriumil, soetati need seaduslikult. Kui nende eest on makstud summa, mis vastab objekti turuväärtusele, siis riigistamist ei toimu. Kui aga objekt omastati nö „paberil“ või liigutati seda ühest fondist teise, nagu Ukraina territooriumil tihti toimus, siis prokuratuur reageerib vastavalt Vene Föderatsiooni seadusandlusele – vara läheb üle riigi omandisse,“ selgitas Aksjonov, kuidas asjad käima hakkavad.

Krimmi ajutine juht teatas samuti, et hetkel on kontrolli alla võetud kogu Ukraina oligarhi Igor Kolomoiski vara.

„Me teame selle seltsimehe suhtumist seadustesse ja seetõttu on vähe neid objekte, mille ta on ostnud seaduslikul teel. Prokurör paljastab kõik rikkumised, mis see härrasmees oma varade hankimisel on toime pannud. Me toome Krimmis kõik päevavalgele,“ lubas Aksjonov.

Kolomoiski on Dnepropetrovski kuberner. Reuters kirjutas 17. aprillil, et Kolomoiski pani välja pearaha 10 000 USA dollarit iga Vene sabotööri eest ning lubas premeerida öösel toimunud tulevahetuses venemeelseid tulistanud sõdureid.

Pankur ja naftaärikas ning Dnepropetrovski oblasti kuberner Kolomoiski lubas lisaks pearahale maksta ka relvade eest, mis antakse üle kohalikele võimudele. Ta pakkus 200 000 dollarit iga separatistide poolt hõivatud hoone vabastamise eest. Kolomoiski selline tegevus aga heidab märgiliselt valgust oligarhide rollile Ukraina poliitikas.

Mai alguses tegi Kolomoiski otsuse anda Dnepropetrovski piirkonnas oma kodumaa kaitsel langenud omakaitseväelase või reasõduri perele toetuseks 1 000 000 grivnat.

Kolomoiski, kelle väärtus on ajalehe Korrespondent väitel 3,5 miljardit, on kohaliku Dnepropetrovski oblasti juudi kogukonna liider.

Kolomoiskil on muuseas ärid ka keemiatööstuses, rahanduses, meedias, metallurgias, õlitööstuses ja spordis. Meest on seostatud ka Klõtsko partei rahastamisega, aga seda on Klõtsko eitanud.