Venemaa majandusseis muutub aina hapumaks: Putini pingutused ei aita
Keskpanga andmetel kulus detsembri lõpus kahe nädalaga 26 miljardit reservis olevast rahast. See on kiireim tempo pärast Ukraina kriisi puhkemist.
Teisipäeval kasvas oluliselt ka mõõdik, mis näitab seda, kui suur on Vene riigi pankroti risk. Markiti sõnul on nüüd 32-protsendiline tõenäosus, et riik on viie aasta jooksul maksevõimetu. Seegi on kõrgeim määr pärast Ukraina kriisi algust.
Reserv on kukkunud 511 miljardilt dollarilt 388-le miljardile ja seda sel aastal. Kreml on kasutanud juba olulise osa sellest, mida saaks rubla languse peatamiseks teha.
Rahvusvaheline rahandusinstituut ütleb, et Venemaa jaoks on ohtlik piir 300 miljardit dollarit, arvestades dollarites olevaid kohustusi ning kroonilist kapitali riigist põgenemist.
Riigi sekkumine aasta lõpus aitas küll vahetuskursse stabiliseerida, kui uskumatu rubla kukkumine ähvardas kontrolli alt väljuda. Samas on näha, et see meede on olnud lühiajalise mõjuga.
Rubla nõrgenes eile taas, see on alates jõuludest kukkunud 20%.
On märke, mis näitavad, et kriis ohustab tõsiselt Venemaa presidendi poolt palavalt armastatud Euraasia Liitu veel enne, kui see on tekkida jõudnud. Valgevene president Aleksandr Lukašenka on juba nõudnud, et riikidevaheline kaubandus peaks toimuma dollarites. Kazakhstani president Nursultan Nazarbajev on öelnud, et Venemaa kriis on liidule suureks riskiks.
Nafta hind on Venemaale väga oluline. See võib peagi kukkuda alla 50 dollari barreli eest.
„Kui nafta hind kukub 45 dollari peale või alla selle ning jääb sinna pikemaks ajaks, siis on Venemaal suur probleem," ütles Mihhail Liluashvili Oxford Economicsist. „Keskpank võib püüda olukorda leevendada, aga nad on sunnitud laskma rublal kukkuda ja see võib viia 20-protsendilise inflatsioonini."
Venemaa keskpanga „avarii-stsenaatiumi" järgi kukub SKT 2015. aastal 4,7%, kui nafta hind tõuseb 60 dollari kanti ja jääb sinna püsima. Kahju võib aga olla suurem selle tõttu, et keskpank otsustas detsembris tõsta intresse 9,5% 17%ni. SKT kukub 0,8% võrra iga intressi tõusuprotsendi korral.
Tatiana Tšembarova BNP Paribasest usub, et olukord on hullem, kui 2008. aastal, kui Venemaa kulutas oma pankade päästmiseks 170 miljardit dollarit. Sel korral ei ole aga riigil piisavalt reservi, et riigivõlga katta.
Riigi ja riigiettevõtete välisvõlg on kokku 654 miljardit dollarit. Nad peavad tasuma umbes 10 miljardit dollarit kuus, sest nad ei saa laene refinantseerida. Välispangad ei aita neid.
Aga nüüd ka üks soovitus. Ekspertide sõnul on Venemaa ettevõtete aktsiate hinnad hetkel maailma ühed odavaimad.
„Kui nafta hind stabiliseerub, siis on ideaalne aeg osta Venemaa ettevõtete aktsiaid. Näiteks ehitusfirma ISRi omi. 2008.-2009. aastani väldanud kriisi ajal Venemaal aktsiaid ostnud investorid said hiljem selle tagasi 1000-kordselt. Enne peame siiski naftahinna põhja ära ootama," ütles üks eksperte.
