Ukraina liider Viktor Janukovitš emiteeris 2013. aasta detsembris Venemaale 3 miljardi dollari väärtuses võlakirju. See juhtus enne, kui ta võimult kõrvaldati ning Vene väed okupeerisid ja annekteerisid Krimmi. Hiljem Ida-Ukrainasse laienenud konflikt on nõudnud üle 8000 inimese elu. Ukraina ettepaneku kohaselt tuleks see Venemaalt saadud laen lisada erasektori käes olevate valitsuse võlakirjadega ühte patta. Venemaa keeldus, kuna laen on siiski valitsuste vaheline, mitte mingi ärivõlg.

Laenu võtvad riigid peavad IMFile näitama, et nende võlakoormus on jätkusuutlik. Antud olukorras võib Vladimir Putini administratsioon venitada kinnitusega, et Ukraina on võimeline maksma Venemaale võla, ütles üks Venemaa strateegiaga kursis olev isik.

Kaalul on 1,7 miljardi dollariline Ukraina järgmine laenu väljamakse 17,5 miljardi dollarilisest IMFi päästepaketist. Venemaa selline strateegia võib leida vastuseisu USA ja tema G7 liitlastelt, kes toetavad IMFi Ukraina abistamist ning omavad enamust IMFi nõukogust, kes peab laenuotsuse heaks kiitma. Venemaa võib püüda meelitada Hiinat ja Saudi Araabiat, et nad loobuks laenu toetamisest.

Atlantic Councili vanemteadur Anders Alsund näeb probleeme mujal kui Venemaa või IMFi laenus.

„Probleemid on mujal,“ ütles ta viidates siseriiklikule vastuseisule Ukraina valitsuse püüetele laiendada maksubaasi. See avaldab suuremat mõju kui IMFi programm.

Venemaa aserahandusminister Sergei Storšak ütles teisipäeval, et nad tahavad selle asja lahendada suuremate tagajärgedeta Ukrainale, kes on potentsiaalne finantsturgudelt raha hankija Alternatiivideks on kohtus käik või laenu tasumine.

Ukraina rahandusminister Natalie Jaresko ütles, et riik on täitnud pea kõik IMFi programmi tingimused. Jäänud on vaid uue maksuseaduse ja korruptsioonivastase võitluse seaduste vastuvõtt.

„Kui me suudame esitada sobiva riigieelarve ja jääda 3,7%se eelarvepuudujäägi juurde, ei tohiks enam suuri takistusi olla,“ lausus ta.

Venemaa ähvardas minna Ukraina vastu kohtusse, kui president Petro Porošenko administratsioon jätab laenu tagasi maksmata. Putini valitsus võib laenu sissenõudmisest loobuda vaid siis, kui USA ja Euroopa liit leevendaksid Venemaa vastaseid majandussanktsioone, ütles üks Venemaa seisukohtadega kursis olev allikas.

Võlakirjade tähtaeg on 20. detsember 2015.

Märtsis maksis IMF Ukrainale välja 5 miljardi dollarilise laenuosa ja augustis 1,7 miljardit dollarit. Fondi töötajad lõpetasid 2. oktoobril Kiievi missiooni, mis on osaks vaatlusest, kas riik saab järgmise laenu väljamakse.

Anonüümseks jääda soovinud USA riigikassa ametnik ütles, et Ukraina on teinud IMFi tingimustega kokku sobivaid samme võlakriisi lahendamiseks. Ta pidas oluliseks, et IMF jätkab Ukraina toetamist.

Fondi endise juhatuse liige Andrea Montanino sõnul on IMFi laenuprogrammi vastu hääletamine või erapooletuks jäämine haruldane, kuid Venemaal ei ole arvatavasti toetust teiste riikide, isegi mitte Hiina seas.

„Venemaa isoleeritakse,“ ütles Montanino, kes on nüüd Atlantic Counvili direktor.