Venemaa: Ukraina provotseerib uut gaasisõda
17. jaanuaril toimuvad Ukrainas presidendivalimised, kuid Venemaa arvates provotseerib Kiiev uut gaasisõda, kirjutas Ria Novosti majandusanalüütik Oleg Mitjajev. Tema arvamust kinnitab fakt, et gaasitransiit ja sellega seotud probleemid on muutunud Ukraina presidendikampaanias võtmeteemadeks.
Teoreetiliselt võis uus gaasikriis alata juba eile, kuid Ukraina soostus viimasel hetkel eelmise kuu gaasivõla ära tasuma.
Juhul kui gaasitransiit peaks taas katkema, üritab Venemaa süü selle eest veeretada Ukraina liidrile Viktor Juštšenkole. Ukraina peaminister Julia Tõmošenko väitis oktoobris telefonivestluses Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga, et president Juštšenko ei võimalda Ukrainal gaasivõlga ära tasuda. Madala populaarsusega Juštšenko tahtis aga Venemaalt ostetava gaasi hulka vähendada poole võrra ja suurendada transiiditasu.
Venemaa tahab Brüsseli abi
Venemaa ei saa üksi Ukrainaga hakkama ja loodab Kiievi taltsutamisel saada abi Euroopa Liidust, kes on soostunud Ukrainat aitama.
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso teatas eelmisel nädalavahetusel Juštšenkole, et too ei takistaks gaasivõla tasumist. Barroso meenutas Juštšenkole, et Ukraina pole mitte ainult gaasi ostja, vaid ka transiitriik, mistõttu Ukraina põikpäisuse tõttu kannatab Euroopa. 18. novembril Stockholmis peetava Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumise eel saatis Vene energeetikaminister Euroopa Komisjonile memorandumi, milles ta kirjeldas vastava hoiatussüsteemi loomist, et ennetada gaasitransiidi katkemist lähitulevikus.
Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline memorandum kutsuks osapooli üles koostööle, kui Venemaa energiatarned Euroopasse on peatatud, samuti kui need katkevad transiitriikide tõttu. Transiitriigid kaasatakse memorandumisse vaid Moskva ja Brüsseli nõusolekul.
Memorandumi alusel tuleks kriisiolukorra vältimiseks käivitada hoiatusmehhanismid. Venemaa energeetikaministeerium on teatanud oma valmisolekust teha Euroopa Liiduga koostööd, et memorandum saaks 18. novembril sõlmitud. Memorandum määratleb ära ka tegutsemise, kui Venemaa leiab, et Ukraina ei maksa enam gaasi eest ja üritab seda kõrvale toimetada, mistõttu memorandum peaks Ukrainat kohustama gaasi eest tasuma.
Alates 2006. aastast on Venemaa ja Euroopa Liidu vaheline gaasitransiit katkenud kahel korral. Tänavu on olukord tõsisem, kuna järgmisel kuul saab ümber ka Valgevene gaasitransiidi leping. 80 protsenti Venemaalt Euroopasse suunduvast gaasist läheb läbi Ukraina, ülejäänu peamiselt läbi Valgevene.
