Kuigi avalikult on Venemaa järjepidevalt eitanud, et sanktsioonid riigi majandust oluliselt negatiivses suunas mõjutada suudaksid, märgitakse kuni 2018. aastani valitsuse peamisi tegevussuundi kajastavad dokumendist siiski vastupidist, kirjutab Lenta.ru.

„Vene peamiste eksportkaupade hindade järks langus, geopoliitilise situatsiooni pingestumine ning EL-i ja USA poolt sanktsioonide kehtestamine on viinud finantsturgude ja üldisemalt kogu makromajanduse destabiliseerimiseni,“ nenditakse dokumendis.

Ära märkimist leiab ka SKP langus ja inflatsiooni kiirenemine, saadetuna eelarvedefitsiidi suurenemisest.

Venemaa valitsus tunnistab, et ettevõtted on ilma jäänud nii ligipääsust väliskrediidile kui ka kaasaegsetele tehnoloogiatele.

Samal ajal raporteeritakse, et riigil on õnnestunud kriisi tipp ületada, minimiseerides võimalikud negatiivsed tagajärjed. Näiteks väidetakse dokumendis, et valitsusel „on õnnestunud säilitada elanikkonna reaalsete sissetulekute tase“, kusjuures töötus „pole oluliselt kasvanud“. Küll aga teeb valitsusele muret majanduskasvu aeglustumine.

Venemaa valitsuse plaan on tuua inflatsioon 4 protsendini ja koostada 2017. aastaks „defitsiidivaba“ riigieelarve. SKP peab 2018. aastal olema vähemalt maailma keskmine ja üheks abinõuks selle eesmärgi saavutamisel on impordi oluline vähendamine ja ekspordi suurendamine.