Venemaad ähvardab gaasinappus
Riiki ähvardab nimelt maagaasi nappus. Ajakirjandus armastab välja tuua eeskätt üht kurioosumit, Peterburis hiljuti valminud ja pool miljardit dollarit maksma läinud elektrijaama. Energiapuudus ähvardab linna arengut pidurdada, samas keeldub Gazprom praeguseni jaamale maagaasi müümast.
Venemaa majandusarengu- ja kaubandusminister German Gref tunnistas Financial Timesile, et teab riigis vähemalt kümmet sarnaste probleemidega projekti. Tulevase talve väljavaadetest annab aimu selle aasta jaanuaris-veebruaris toimunu, mil Venemaa Euroopa-osa elektrijaamadeni ei jõudnud 12,5% lepingulistest gaasitarnetest. Mõnel ajahetkel aga jäi osal Vene Ühendenergiasüsteemi allüksustest saamata 80–85% tarnelepinguga ettenähtud gaasist.
Lisaks Gazpromile on Venemaal ka hulk väiksemaid sõltumatuid maagaasimüüjaid, kuid gaasiülekandevõrgustik ja mitmes piirkonnas ka kohalikud jaotustorustikud kuuluvad veerand miljoni töötajaga riigikontsernile. Ka ekspordimonopol kuulub Gazpromile.
“On äärmiselt ebatõenäoline, et sektor oma praegusel kujul suudaks kasvatada tootmismahtu piisavalt, et rahuldada nii suurenevaid ekspordikohustusi kui ka kodumaist nõudlust,” prognoosis OECD koostatud kahe aasta tagune Vene maagaasituru ülevaade. Vahepealne areng näib seda hinnangut kinnitavat.
Küpsete Lääne-Siberi maagaasiväljade toodang on viimasel kuuel aastal kahanenud viiendiku võrra. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on tootmist alustatud vaid Zapoljarnoje gaasiväljal, mille toodangumaht läheneb nüüd tipule. Põhja-Jäämere ääres asuva Jamali poolsaare suurte gaasiväljade arengukava üle arutletakse juba möödunud kümnendi algusest. Kuigi novembris otsustati alustada ühe sealse gaasivälja arendamist, võib tootmise algust loota parimal juhul aastal 2011. Väiksemate leiukohtade käiku andmine ei suuda aga tootmismahu vähikäiku pöörata.
Veendunud kriitik
Kunagine Venemaa energeetikaministri asetäitja Vladimir Milov, kes praegu juhib sõltumatut mõttekoda Energiapoliitika Instituut, on üks Gazpromi veendunumaid kriitikuid. Ta prognoosib aastaks 2010 kuni saja miljardi kuupmeetrini küündivat puudujääki. Võrdluseks – möödunud aastal tootis Gazprom 548 miljardit kuupmeetrit gaasi. Sellest läks kodumaiseks tarbimiseks 300 miljardit, Euroopasse müüdi 150 miljardit kuupmeetrit. Tekib küsimus, kes jääb ilma.
President Vladimir Putini majandusnõunik Igor Sˇuvalov kinnitab: “Me oleme kõige usaldusväärsem Euroopa turule tarnija, kõigis oludes.” Novembri lõpus Putini eesistumisel toimunud Vene energeetikajuhtide koosolekul lepiti kokku piirata gaasi kasutamist elektritootmisel ning arendada esmajoones hüdro-, tuuma- ja söejaamu.
Saksa rahvusvahelise poliitika ja julgeoleku instituudi energeetikaanalüütik Roland Götz maagaasi nappust ei oota, tunnistades siiski, et Jamali gaasivälja käikumineku viibimisel ei õnnestu puudujääki vältida.
Venemaal on seni riigivõim hoidnud gaasihinnad kunstlikult madalal. Sˇuvalov küll lubab, et gaasihinnad Vene tööstusettevõtetele kerkivad, kuid ilmselt mitte enne 2008. aasta presidendivalimisi. Gazprom väidabki, et gaasi tootmine kodumaiseks tarbimiseks ei tasuvat ära. Sellele vabandusele töötab vastu tõsiasi, et Vene sõltumatud maagaasitootjad, kellel eksporditurule ligipääs puudub, suutsid aastatel 1999–2004 oma toodangumahu kahekordistada. Pigem võib arvata, et ettevõte üritab teenida tulusalt eksportturult, jättes kodumaise unarusse. Nii lähevadki investeeringud pigem gaasitorustikku (mis samuti üsna nutuses seisus) kui tootmise suurendamisse. Samuti püüab ettevõte kasvatada oma võimsust, ostes kokku naftafirmasid (Sibneft, Sibur) ja elektritootjaid kui ka ettevõtteid, millel gaasiga vähimatki pistmist ei ole (vt kõrvallugu).
Läbirääkimiste lõpp
Oktoobris otsustas Gazprom lõpetada läbirääkimised välispartneritega Barentsi merel asuva hiiglasliku Sˇtokmani gaasileiukoha arendamiseks. “Me teeme seda ise,” teatas Gazpromi juhatuse esimees Aleksei Miller tollal. Vaatlejad toovad sellele sammule kaks põhjendust. Esiteks, Gazpromi soovimatus loobuda enamusosalusest, mis tegi välismaalased ettevaatlikuks. Teiseks, n-ö gaasijuhtme lobi Gazpromis, mis tahab müüa Sˇtokmani väljalt saadavat gaasi läbi torujuhtme Euroopasse. Enamik välispartnereid eelistanuks aga müüa seda vedelgaasina USA-sse. Vaatlejad on ühel meelel, et Gazpromil endal napib nii raha kui ka tehnilisi oskusi tootmise alustamiseks arktilistes tingimustes merealusel gaasiväljal. Milov juhib tähelepanu, et kui Gazpromi kasum kasvas aastatel 2000–2005 29,7%, siis ettevõtte kulud kerkisid 19,3% võrra.
Seni on Gazpromi hädast välja aidanud gaasi ostmine teistelt tarnijatelt, näiteks Turkmenistanilt. Panga UBS Venemaa-haru hinnangul aga on Turkmenistan oma võimalusi üle hinnanud, kohustudes tarnima alates aastast 2009 kaks korda rohkem gaasi, kui tegelikult suudab.
Nagu näha, ei pea Gazpromi üks loomisel toodud põhjendus – mastaabiefekt soodustab uute gaasiväljade arendamist – paika. Gazpromi kriitikute meelest on lahendusi kaks. Kõigepealt tuleks luua sõltumatu riiklik regulaator, kes maagaasigigandi tegemistel silma peal hoiaks – praegu ei kontrolli Gazpromi tegemisi sisuliselt keegi. Perspektiivis tuleks aga Gazprom tükeldada, eraldada tootmine ja torujuhtmed. Putin on selle võimaluse välistanud.
Götz viitab, et kuigi Euroopa vajab Vene gaasi, sõltub Venemaa ise eeskätt just Euroopa turust. Götzi meelest ei ole küsimus mitte selles, kas Euroopa gaasi saab, vaid kas seda õigeaegselt saab.
Gazprom ei piirdu vaid gaasiga
•• Lisaks hulgale energiasektori ettevõtetele kuulub Gazpromile ka hulgaliselt muid varasid, näiteks meedia ja turismi vallas, aga ka Gazprombank. The Economisti Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas meenutab peatumist ühes Gazpromile kuuluvas hotellis sõnadega: “See paistis silma rikkaliku sisustuse, suure töötajaskonna laiskuse ja külastajate puudumise poolest.”
•• Novembris soetas Gazpromi meedia-allüksus tabloidi Komsomolskaja Pravda, mis on Venemaa suurima levikuga ajaleht. Sellele reageeris üpris vihaselt Venemaa majandusarengu- ja kaubandusminister German Gref, kelle sõnul peaks Gazprom keskenduma gaasitootmise kasvatamisele. Gazprom Media omab ka telejaama NTV ja raadiojaama Ehho Moskvõ.
•• Gazprom ihaldab osta pooled naftafirma TNK-BP aktsiatest (20–25 mld dollarit) ning soetada energiatootja Mosenergo (2,1 mld dollarit).
