Venemaad tabas seisak

Venemaa majanduskasv pidurdus 2013. aastal järsult peaaegu sesikumiseni. Ametnikud arutasid kogu aasta jooksul, mis võiksid olla selle põhjused ning kuidas majandust ergutada, kuid aasta lõpeb siiski investeeringute languse ja tööstustoodangu kahanemisega. Ka 2014. aastal pole põhjusi olukorra muutumiseks, vahendas portaal newsru.com

Aasta lõpuks tunnistati ametlikult: stagnatsiooni ei põhjusta ainult välised faktorid. Arenenud riikide majanduskasvu kiirenemise teisel poolaastal ei mõjutanud kuidagi Venemaa majandusdünaamikat, märkis ajalehes Vedomosti Natalja Orlova Alfa pangast. Majandusarengu ministeerium langetas majanduskasvu prognoosi aasta jooksul koguni neli korda, mis on võrreldav 2008. kriisiaastaga ning millele järgnes ka turgude langus, kirjutas Orlova.

Ainukeseks majanduskasvu allikaks on sisetarbimine, mida toetavad riigiteenistujate palgakasv ning laenamine. Kuid 2014. aastal peaks tarbimise kasv aeglustuma. 2013. aastal moodustas riigiteenistujate palgatõus poole 6 protsendilisest palkade reaalsest juurdekasvust. 2014. aastal sellist tugevat teenistujate palgakasvu (10-11% reaalkasv) ettenähtud ei ole. Majandusarengu ministeerium ennustab 3 protsendilist kasvu.

Föderaaleelarves vähenesid kõik sotsiaalkulud 5% ning osa kulusid lükatakse järgnevateks aastateks. Kuid seda mitte seepärast, et siis tekib raha juurde, vaid seetõttu, et praegu raha ei ole. Liiga optimistliku, 3,7% majanduskasvu ennustuse tõttu vähenenud riigieelarve tuludest tekkinud puudujääki lappis rahandusministeerium reservfondi mõeldud gaasi ja naftatuludega 900 miljardi rubla (ca 20 miljardit eurot) ulatuses. Lisaks jäid ligi 1 triljoni rubla suurusest tulust ilma regioonid, kuna tulumaksu laekumised planeeritud 12-15% kasvu asemel hoopis kukkusid 15%. Seejuures võrreldes 2008-2009.aasta kriisiga on regioonis saanud juurde rida kohustusi.

Majandusinstituudi RAN direktor Ruslan Grinberg arvates on alanud läbikülmumise ajastu: „Meie valitsus ootab pidevalt erasektorilt arenguhüpet. Tegelikult näeme totaalselt ettevõtluse rõhumist bürokraatia poolt. Tullakse ja öeldakse: „Teie äri on niivõrd edukas, et on hakanud vastama meie huvidele," - meil pole mitte Doing Business, vaid „doing biznes" sõnast „doit" (lüpsma - vene keeles)."

Lähiaastate majanduskasvult pole suurt tõusu oodata, arvab Kõrgema majanduskooli juht Jevgeni Jasin: „Mis tuleb aastal 2014? Sama, mis 2013.aastal. Me peaksime eesmärke seadma mitte 2014.aastaks, vaid 50 aastat ette. Kui areneta tempos 1,5% aastas, sarnaselt arenenud riikidele, kuid olemata ise arenenud, siis see tähendab, et te ei arenegi."