Venemaa poolne võlakirjade müük langes aega kui USA valitsuse 10-aastase võlakirja intress hüppas kõrgeimale tasemele alates 2011. aastast, kirjutab CNBC.

Kui USA luges veel hiljuti Venemaad oluliseks võlakirjaomanikuks, siis enam see nii pole. Olulisteks USA võlakirjaomanikeks on Hiina ja Jaapan, kellel kummalgi on enam kui triljoni dollari eest USA valitsuse paberit. Mõnede vaatlejate arvates võib Hiina kasutada Hiina-USA kaubandussõjas USA valitsuse võlakirju tuumarelvana, kuna nende müüki paiskamine tõstaks USA võlakirjade tootlust.

„Kuigi Venemaa käes olevate võlakirjade likvideerimine tekitab küsimusi summasid arvestades, on see USA valitsuse võlakirjade turul ebaoluline,“ ütles Raymond Jamesi võlakirjaekspert Kevin Giddis. „Kui ma peaks vedama kihla, siis tõenäoliselt oli osaliselt müügi põhjuseks sanktsioonid ja osalt muudatused portfellis, mitte turuliikumistest ajendatud tehingud. Kui tegemist oleks Hiina või Jaapaniga, oleks lugu hoopis teine.“

Samal ajal kui Venemaa müüs USA valitsuse pabereid, ostis ta aktiivselt kulda kokku.

Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina olevat öelnud, et võlakirjade müügi põhjuseks oli finants-, majandus- ja geopoliitiliste riskide ümberhindamine, kirjutas RT, mida vahendas Business Insider.

„Venemaa liikus turvavarast superturvavarasse,“ märkis INF üleilmne võlakirjastrateegia juht Padhraic Garvey.

Venemaa propagandakanal RT kirjutas, et nüüd kui Venemaal on 2000 tonni kulda läheneb riigi kullareserv Stalini aegsele tipptasemele, mis püstitati 1941. aastal. Siis oli Venemaal 2800 tonni kulda.

Kümne aastaga on Venemaa kullareserv kümnekordistunud. Venemaa kulla turuväärtus on 460 miljardit dollarit ning see on plaanis suurendada 500 miljardi dollarini.

Moskvas asuva International Financial Centeri analüütik Vladimir Rojankovski hoiatas läinud nädalal, et Venemaa keskpank ei tohiks muutuda kullast liigsõltuvusse.