Veninud vaidlus on vastu taevast lasknud poole kvoodimüügi rahast

Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vaidluse tõttu on Kuressaare Soojus ja Saaremaa piimatööstus aasta algusega võrreldes oma ülejääva saastekvoodi hinnast kaotanud arvestuslikult poole.

Euroopa Komisjon kinnitas esmaspäeval Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ehk niinimetatud saastekvoodi jaotuskava aastateks 2008-2012, millega jõudis lõpule Eesti ja komisjoni viis aastat kestnud vaidlus. Kemplemise tõttu on seisnud ka Saare maakonna kvoodivaldajate kauplemine ülejäävate saastekvoodi ühikutega, kirjutab

Meie Maa

.

Kui aasta alguses oli saastekvoodi ühiku turuhind 13 euro ümber, siis nüüd on see poole vähem ehk umbes 7 eurot, mis tähendab, et kvoodiomanikud on arvestuslikult kaotanud kümneid tuhandeid eurosid. Näiteks 2008. ja 2009. aastaks eraldatud saastekvoodi kasutamata ühikute müügist teeninuks Saaremaa piimatööstus aasta alguses umbes 60 000 eurot, Kuressaare Soojus ligi 70 000 eurot.

Kuressaare Soojuse juhatuse liige Paul Leemet on siiski lõpptulemusega rahul, kuna soojafirmale eraldatud heitmekvoot on piisav. “Juurde ostma ei pea. Paremal juhul õnnestub ehk midagi isegi ära müüa,” sõnas ta.

Kuivõrd aasta pärast saab käesolev kvoodiperiood läbi, tekib küsimus, kui suureks või väikeseks lubatud heitmekogused Eesti jaoks uuel perioodil kujunevad. Leemet viitas, et ilmselt hakatakse saastekvoodi koguseid veelgi piirama. Ja siin hakkab soojafirma jaoks oma positiivset rolli mängima tuleva aasta lõpus käivitatav soojuse ja elektri koostootmisjaam.

“Kui uuel perioodil peaksime hakkama kvooti juurde ostma, siis need kogused on tänu uuele jaamale oluliselt väiksemad,” sõna ta. Kuigi on olnud jutuks ka võimalus, et riik saab jagamiseks mingi hulga tasuta kvooti, pole see siiski kindel ja Leemeti arvates hakkavad needki kogused, kui need eraldatakse, aasta-aastalt vähenema.

Kombijaama käivitamine tähendab seda, et Kalevi tänava õlikatlamaja jääb reservi ja enam kasvuhoonegaase atmosfääri ei paiska. “Käivitame selle vaid juhul, kui kombijaam mingil põhjusel seisma jääb või kui me ei saa ka praegust hakkpuidukatelt kasutada,” selgitas Leemet. Tavatingimustes jääb töösse üksnes Luha tänava õlikatel, kuid konks on selles, et heitmekaubanduse arvestusse läheb ainult Kuressaare Soojuse Kalevi tänava katlamaja.

Uue jaama ehitusest rääkides märkis Leemet, et olulisemad lepingud on alla kirjutatud ja käivad ehitustööde ettevalmistused. “Vana veehoidla on maha lammutatud ja lähiajal peaks loodetavasti ka kopp maasse minema.” Kombijaama ehitust finantseerib laenuga Swedbank, sellele lisandub toetusraha KIKilt.

Eesti on Euroopa Komisjoniga kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava üle vaielnud alates 2007. aastast. Esmaspäeval sai kümnete Eesti ettevõtete jaoks läbi pikk ebakindluse periood, mil neil puudus selgus, kui palju nad võivad heitkoguseid õhku paisata.

“Saime jaotuskavale kinnituse kolmandal katsel ja usun, et seekordse edu võtmeks oli läbipaistev ja kõigile ühtviisi rakenduv metoodika. See arvestab perioodil 2005-2010 ettevõtete poolt õhku paisatud tõendatud heitkoguseid ja kajastab sellisel kujul nii majanduskasvu kui -languse aastaid,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus.

Jaotuskava mahuks on 13,3 miljonit lubatud heitkoguse ühikut aastas, mis eraldatakse kava kohaselt 47 Eesti ettevõttele.