Komisjoni lõppraportis ei antud hinnangut kulutuste otstarbekusele, põhjendades seda asjaoluga, et “käesoleval ajal on raske hinnata, kui suured oleksid olnud protsessi käigus tehtud kulutused strateegilist investorit kaasamata ning seetõttu ei ole võimalik ka hinnangu andmine kulutuste otstarbekusele.”

NRG komisjoni juht Jaak Aab ütles, et raske on tagantjärele hinnata, kui suured oleksid olnud vajalikud kulutused, et reorganiseerida Eesti Energiat. “Olen kuulnud, et 1996–1997. aastal polnud firmas korralikku raamatupidamistki. Kuid mu enda arvamus on, et firma reorganiseerimise kulud oleks olnud väiksemad, kui erastamine kaasa tõi.”

Aabi sõnul pole aruandesse sisse kirjutatud midagi, mille suhtes komisjoni liikmed ei jõudnud konsensusele, seetõttu nimetasid mõned parlamendiliikmed seda aruannet “verevaeseks”.

##Korruptsiooni ei leitud. Komisjon ei leidnud erastamisprotsessis korruptiivseid tegusid, mistõttu Aab arvab, et sellega see protsess lõpeb. “Dokumentidest, mis olid minu juhitud komisjoni käsutuses, ei saa väita, et mõni inimene oleks saanud korruptiivset tulu.” Pigem võib tema sõnul väita, et Eesti riik ja Eesti Energia said sellest protsessist kaudselt tulu. “Meie otseseid seaduserikkumisi ei tuvastanud, nagu väidetavalt on leidnud nn raudtee erastamiskomisjon. Kuigi, ma ei saa siiani aru, kas nad on leidnud mingeid korruptiivseid asju või ei,” ütles Aab.

Mart Laar, kelle juhitud valitsus 2002. aasta alguses läbirääkimised lõpetas, ütles, et tol hetkel oli seda otsust lihtne teha, sest ta oli veendunud, et see on õige. “Oli loomulikult ka tugev surve nii ameeriklaste kui ka mõnede isikute poolt, kes olid seisukohal, et juba alustatu tuleb lõpuni viia,” ütles Laar. Aasta varem oleks selline otsus tema hinnangul olnud palju raskem, kuna siis oleks otsusel olnud otsene side nii NATO kui ka Euroopa Liidu suunal. “Ka oleks see olnud keerulisem, sest kehtisid veel eelmiste valitsuste poolt ameeriklastele antud lubadused, ja lepete murdmine, eriti ameeriklaste silmis, on väga halva maiguga,” ütles Laar. Küll oli Laar seisukohal, et kogu protsess oli Eesti Energiale kasulik, sest toimis ettevõtte arengule katalüsaatorina.

Eesti Energia sai kasu. Parlamendikomisjon on mööda läinud asjaolust, et poole SchrodersSalomonSmithBarney ja pangad KBC Finance Irelandi ning Socičtč Gčnčrale peale tehtud kuludest maksis kinni NRG. Seda hageb NRG ka Inglise tsiviilkohtus, kus näidatakse, et erastamisprotsessis sai Eesti Energia konkreetset kasu.

Esimese kohtuprotsessi võit Londonis ei tähenda veel, et NRG jätaks asja pooleli. Eesti Energia advokaadi Sven Papi sõnul võivad nad asja edasi kaevata ka Ameerikas, kus igas osariigis on oma seadusandlus.

Hillar Lauri, kes oli NRG esindaja Eestis, on esitanud 18. juulil 2002 ligi 40-leheküljelise raporti asjaoludest, mis kirjeldasid kogu erastamisprotsessi. See on lisatud ka kohtumaterjalide hulka.

Eesti Päevalehe allikate andmetel kritiseerib ta selles aruandes tugevalt Eesti poole tegevust, väites, et Eesti pool takistas teadlikult läbirääkimiste käiku. Eile Lauri ei soovinud seda kommenteerida, viidates vaid asjaolule, et ta konsulteeris NRG esindajatega, kes talle meelde tuletasid, et tema lepingus oli klausel konfidentsiaalsuse kohta.