Veskimägi: kui laseme riigil võtta kohustusi, mille katteks raha ei ole, on meie kõigi vara ja heaolu ohus

 (43)
Taavi Veskimägi
Taavi VeskimägiFoto: Jaanus Lensment

Riigil kipub ikka ja jälle minema sassi üldises avalikus huvis tegutsemine ja enda ettevõtluse toetamine omanikuna. Avalikku poliitikat ei tohi vedada riigi äriühingute majandushuvid, tõdes Eleringi juhatuse esimees, Tööandjate keskliidu majandusarengu töögrupi juht Taavi Veskimägi liidu aastakonverentsil.

Veskimägi sõnul ei tohi eesmärk pühitseda abinõu. Näiteks kui riigil on vaja saada omanikutulu riigile kuuluvast ettevõttest, siis selle nimel ei tohi riik tallata jalge alla vabaturu võrdse konkurentsi ja võrdse kohtlemise printsiipe. „Riik ei tohi enda ettevõtteid eelistada erakapitali ettevõtetele,“ lausus ta.

Veskimägi tunnistas, et mängis ka ise varem Euroopa üldise riigikapitalismi foonil mõttega, et riigile kuuluvad äriühingud ei pruugi olla saatanast, kuid tänaseks on ta jõudnud tagasi ideoloogilise selguse juurde ja on seisukohal, et mida vähem on riigi omanduses ettevõtlust, seda vähem on turumoonutusi. „Riigi muskliga võib erakapitali trügida välja alates saiapoe pidamisest kuni elektri tootmiseni,“ rääkis Veskimägi, toonitades, et Eesti peab olema vaba turu usku.

Ettevõtjate ebakindlus kasvanud

Veskimägi tõi välja, et kui varem, oli laias laastus selge, mis on Eesti majandusmudel, millised majanduspoliitika põhimõtted, mida tehakse ja mida kindlasti ei tehta, mida ettevõtjad võisid karta ja mida oodata, siis nüüd seda ei ole.

Seotud lood:

„Nüüd tajume, et need printsiibid enam ei kehti,“ lausus Veskimägi. Ettevõtja ei usalda riiki. Aga veel enam ei usalda riik Veskimägi sõnul eraettevõtjat.

„Riigile tundub, et eraettevõtja on suli, keda tuleb massiivselt kontrollida. Aga me kõik teame oma organisatsioonidest kui suur jõud on usaldusel. Mis juhtub siis kui inimesed ei näe ennast osana organisatsioonist. Nad kas lahkuvad või hakkavad vastu töötama. Sama kehtib ka ühiskondades,“ rääkis Veskimägi.

Kust tuleb raha?

Veskimägi sõnul on oluline, kust raha tuleb. Kui palju ühiskondlikust rikkusest me ringi jaotame? 30% - 35% - 40%? „See on kõige olulisem number ühiskonnas kokku leppida," kinnitas ta. Ja loomulikult, mis siis selle eest saab? Tööandjad mõistavad tema sõnul ühiskondliku rikkuse ringi jagamise vajadust. „See on oluline, et neid kes viskaks paadist vett välja oleks alati rohkem kui neid, kes viskaks vett paati. Kõik Eesti inimesed peavad saama majandusarengust osa. Ei saa olla käputäis rikkaid ja palju vaeseid,“ rääkis ta.

Veskimägi tõdes pärast erakondade valimisprogrammide lugemist, et need on muutunud poliitkorrektseks retoorikaks, erakonnad on õppinud parketil libastumata liikuma ja valimisprogrammis on küll palju sõnu, kuid mõte on hüplik. Veskimägi sõnul on programmide üksikud lõigud väga arusaadavad ning mõtted on paljuski toetatavad, kuid selles ei ole tervikut. „Kõik on õppinud parketil libastumata käima, aga visiooni, täpset mõtet kust tuleme ja kuhu läheme, see oli puudu,“ lausus Veskimägi.