Euroopa Liit peab enda jaoks kõige tähtsamateks= transpordikoridorideks teetrasse Berliinist Moskvasse ja Helsingist Vahemereni. Via Baltica projekt on Euroopa Liidu jaoks tunduvalt ebaolulisem.

Alates 1991. aastast tegeleb Brüssel Kesk- ja Ida-Euroopa transpordivõrkude uurimisega. üheksa nn koridori uurimise peale on kulutatud tänaseks juba 3 miljardit USA dollarit. Mis puutub prioriteetidesse, siis peatähtsateks loeb Euroopa Komisjon teist koridori ehk teed Berliin-Varssavi-Moskva ja üheksandat koridori Helsingi-St Peterburg-Moskva-Kiiev-Vahemeri. Näiteks Skandinaavias on Euroopa Liidul töös hetkel 14 prioriteetset tee-ehitust.

Via Baltica kohta on koostanud Euroopa Komisjoni transpordidirektoraat tõsise raporti. Eelmise aasta lõpus kaante vahele saanud mahukas dokument tõstab esile nii mitmedki probleemid, millest olulisem on piiriületus. Nagu kommenteeris Eesti Päevalehele transpordidirektoraadi vastutav ametnik, tulenevad pika ooteajaga Eesti, Läti, Leedu, Poola piiri ületamine sellest, et võrdselt halb on nii kommunikatsioon, dokumentatsioon, administratsioon kui ka riikidevaheline koostöö. Eesti puhul olevat sõlmküsimuseks ümbersõidud.

Transpordidirektoraadi juhtiv nõunik Ottokar Hahn peab ennast Via Balticast rääkides küll mitte optimistiks, kuid siiski realistiks. "üheksa koridori puhul vaid neljal on asjasse puutuvate riikide ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud üksteisemõistmise memorandum. Via Baltica on üks neljast," märkis mees, kes Brüsselis möödunud aasta oktoobris toimunud transpordikonverentsi kahest päevast ühe tervenisti Via Balticale pühendas. Euroopa Komisjoni ametnikud leiavad, et viimasel ajal on Via Balticasse siiani leigelt suhtunud Poola hakanud üles näitama teatud huvi projekti vastu. Soome on küll projekti toetanud, kuid initsiatiivi on Helsingi üles näidanud ennekõike IX koridori rahastamise vastu.

Nagu kurjad keeled väidavad, pidavat Soome Via Balticat ennekõike turismimaanteeks. Euroopa Liidu nn Esimest koridori käsitlev raport jöuab järeldusele, et viie järgneva aasta jooksul vajab viit riiki puudutav transpordiprogramm Via Baltica 178 miljonit dollarit, et olla aastaks 2001 korralik ja kaasaegne tee Euroopas.

Poola peab ida-lääne suunda olulisemaks

Poola Eesti saatkonna majandusnõuniku Heiti Mäemehe sõnul on Poola pidanud seni Via Balticast prioriteetsemaks ida-lääne suunalist transpordikoridori. Tema sõnul on ka senised transiidi mahud olnud Poola Saksamaa suunas tunduvalt suuremad kui Via Baltica peal.

Teiseks Poola jaoks oluliseks transpordikoridoriks on Berliini ja St Peterburgi ühendav ning Gdanskit ja Kaliningradi läbiv teetrass.

Mäemehe sõnul pole Poola siiski Via Baltica projekti maha matnud, prioriteedid on lihtsalt teised olnud.

Tänu erinevatele finantsorganisatsioonide huvile on Via Baltica projekt tõusmas Poolas taas päevakorda. "Põhja-Poola on majanduslikult vähem arenenud piirkond kui Lõuna-Poola. Seega soodustaks Via Baltica projekt sealse regiooni arengut," rääkis Mäemees.

Tema sõnul on mitmed kaubavedajad kurtnud, et piiri ületamisel olevat kõige suuremad probleemid ja järjekorrad mitte Läti-Leedu ega Leedu-Poola vaid Poola-Saksamaa piiril.

Aprilli lõpus peaks Poolat külastama sealse transpordiministri kutsel Eesti teede- ja sideminister Kalev Kukk. Kohtumise peamiseks eesmärgiks olevatki Via Balticaga seonduvate küsimuste arutamine.

Leedu jaoks on Via Baltica prioriteetne

Leedu valitsus kiitis kolmapäeval heaks Via Baltica autotee finantsprojekti, teatab Baltic News Service. Valitsus otsustas jätkata seniseid laenukõnelusi Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning Põhjamaade Investeerimispangaga.

Leedul on kavas investeerida Via Baltica kiirtee ehitusse ligi 60 miljonit dollarit. Venemaa ja Saksamaa on samas pakkunud välja alternatiivse magistraali Via Hanseatica, mis ühendaks Hamburgi Peterburiga ning kulgeks läbi Leedu Via Balticast erinavat marsruuti pidi.

Leedu ei kavatse selles projektis rahanappuse tõttu osaleda, samas pole ka selle vastu. Lääne ekspertide hinnangul võiksid kaks kolmandiku Via Baltica projektist finantseerida Lääne pangad, ühe kolmandiku Leedu ise.

Euroopa Investeerimispank on valmis läbi rääkima 19 miljoni dollarilise pikaajalise laenu üle, EBRD 16 miljoni ning Põhjamaade Investeerimispank kuue miljoni dollari suuruse laenu üle. Sel juhul tuleb Leedul eraldada projektile vähemalt 15 miljonit dollarit.

MARIANNE MIKKO, RAIVO MURDE