VIDEO | Allan Kiili kaitsja altkäemaksuprotsessist: Tallinna Sadam nõuab välja arusaamatut rahasummat, mis ei käi kokku Eesti õigusega

 (136)

Tallinna Sadama endise juhatuse liikme Allan Kiili kaitsja Aivar Pilv rääkis peale altkäemaksuprotsessi eelistungit kohtule esitatud taotlustest ning kriminaalprotsessiga kaasas käivast tsiviilhagist. "See hagi on suunatud meie arvates alusetule rikastumisele, kus kahjusummat on läbi korrutatud koefitsendiga," ütles ta.

Pilve sõnul on vaidlusaluseid küsimusi väga palju ja kuigi kohtueelne menetlus on olnud hästi pikk, siis on üllatavalt palju õiguslikke ja tõenduslikke küsimusi veel laual.

Näiteks toob ta küsimuse isikute ametiseisundite olemasolust. "Me oleme tuginenud kohtueelses menetluses tehtud lahenditele, mille raames lahendati määruskaebuseid. Seal on riigikohus ja ringkonnakohus selgelt väljendanud, et Allan Kiili ja Ain Kaljuranna puhul ei ole tegemist ametiisikutega. Sealt tõstatub küsimus, et isegi, kui isikud on toime pannud süüteo, kas tegemist on pistise või altkäemaksuga või altkäemaksuga erasektoris, siis kvalifikatsioonid ja karistused on täiesti erinevad," selgitas ta.

Teine küsimus on süüdistusakti täpsuses üldse. "Sealt peaks olema arusaadav, milliseid asjaolusid milliste episoodidega konkreetselt seostatakse. Praegu jääb see ebamääraseks," kritiseeris Pilv.

Kolmas suur küsimustering haakub kaitsja sõnul tsiviilhagiga ja küsimusega sellest, milles seisneb Tallinna Sadama kahjunõue. "Praegu on esitatud Eesti kehtiva õiguse ja kohtupraktikaga mitte kokku käiv kahjunõue ja see on kaitsjate ühine arvamus. See hagi on suunatud meie arvates alusetule rikastumisele, kus kahjusummat on läbi korrutatud koefitsendiga," ütles ta.

Seotud lood:

Kahjunõude summat ei suutnud Pilv kokku liita, sest asjasse seotud ettevõtteid on palju, aga ta ütles, et summa on väga suur.

Kas menetlus võib venida liiga pikale?

Kohtuistungid algavad kohtuniku tiheda töögraafiku tõttu alles järgmise aasta 8. jaanuarist ning kestavad kuni 2020. aasta juuni lõpuni. "Sealt hakkavad kerkima küsimused mõistlikust menetlusajast," ütles Pilv.

"Euroopa inimõiguste kohtupraktika ja riigikohtu praktika kohaselt on mõistliku menetlusaja kriteerium viis aastat. Eriti keerukate kriminaalasjade puhul kuni seitse aastat. Vaatame, kuhu menetlus kulgeb, aga kindlasti on ees väga kurnav kohtuprotsess," lisas ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare