VIDEO | Hammerberg: julgeolek ei ole ainult tankid, kuulipildujad ja miinipildujad. Sama on teise pensionisambasse kogutud säästud
Valimiste eel on läinud surve II pensionisamba muutmiseks suuremaks, ütles Sorainen advokaadibüroo partner Reimo Hammerberg.
„Diskussioon on läinud sinna, kas me kaotame üldse ära selle II samba, kas me üldse vajame midagi sellist, kas anname inimestele vabaduse,“ märkis ta. „Vabadus on väga populaarne loosung, mille all selliseid asju teha. Vabadus on ju hea, keegi ei vaidle selle vastu. Kuulsime Luminori pensionihommikul ettekannetest, et kui ei oleks sundi investeerida, poleks meil ka nelja miljardit eurot, mis kasvab kogu aeg. See kaitseb meid riskide vastu.“
„Julgen öelda, et see surve ei ole olnud väga tõsine,“ märkis ta. „Ma jään selles osas panelistidega eriarvamusele. Poliitiline risk ei ole väga suur.“
See on rääkimiseks populaarne, kuid otsuseid tegema minek ei ole nii lihtne, märkis ta.
Tema mäletamist mööda on need esimesed valimised pärast pensionireformi, kus me räägime, et läheme sinna II pensionisamba kallale.
Riigil näib suurte II pensionsamba reformidega kummaline ajastus. 2009. aastal turu põhjas suure kukkumise järel peatas riik rahapuudusel sissemaksed II pensionisambasse, andis inimestele võimaluse kah peatada panustamine või ikka teha sissemakseid edasi. Nüüd kui finantsturud on kõrgetel tasemetel antakse pensionifondidele võimalus võtta rohkem riske.
„2009. aastal oli valida kahe halva vahel,“ märkis ta. „Olukord oli väga raske. Eesti riik ei osalenud ega osale ka praegu kapitaliturgudel. Sel ajal oli ka riigisiselt tõsine likviidsuskriis. Riigil oli valida, kas ta tagab jätkusuutlikuse, toimib edasi ja teeb mõne raske otsuse või paneb riski alla nii suure hüve nagu riigi säilimise. Poliitikud käitusid väga riigimehelikult peatades II sambasse sissemaksed. Kogumise seisukohast muidugi see pole hea. Valikud olid nagu nad olid.“
Praeguse olukorra kohta ütles ta, et valimised nagu harilikult. Debatt nagu harilikult.
„Mõni teema võiks olla natuke püham, mille kallale ei minda,“ märkis ta. „Poliitikud üldiselt ei vaidle kas haridust on vaja arendada või ei ole. Me ei vaidle selle üle kas on vaja investeerida julgeolekusse või mitte. Kuigi pensionisüsteemi nii lahti ei mõtestata on see investeering riigi sotsiaalsesse julgeolekusse. Julgeolek ei ole ainult tankid, kuulipildujad ja miinipildujad. Sama on teise pensionisambasse kogutud säästud. Inimesed on võimelised toimima. See on osa julgeolekust ja selle kallale ei tohiks minna."
