Riigikogu majanduskomisjon arutas täna koos huvigruppidega avalikul istungil alkoholimüügi ja -reklaami piirangutega seotud muudatusi. Pea kolm tundi kestnud tulise arutelu kokkuvõtteks lubas komisjoni esimees, et huvigruppe võetakse kuulda ja kindlasti mingeid muudatusi seaduseelnõus ka tehakse.

„Eesti kuulub alkoholitarbimise poolest Euroopa keskmiste hulka, kuid alkoholist tingitud kahjud on keskmisest olulisest kõrgemad,“ märkis komisjoni esimees Sven Sester. Ta rõhutas, et ennekõike tuleb tähelepanu pöörata noorte alkoholitarbimisele, sest alaealisena alkoholi joomine on olulisim riskitegur alkoholisõltuvuse väljakujunemisel.

Eelnõu eesmärk on vähendada alkoholi tarbimist ja sellest tulenevaid kahjusid alaealiste hulgas, samuti kaitsta rahva tervist ning vähendada alkoholi tarbimisest tingitud sotsiaalseid, majanduslikke ja tervisekahjusid.

Alkohoolsed joogid peavad eelnõu järgi olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi ja nende väljapanekut ei tohi väljastpoolt müügikohta näha olla. Eelnõu järgi keelatakse alkohoolse joogi tooteesitlus jaekauplustes. Eesmärk on vähendada alkoholi nähtavust ning võimaldada alaealistel ja sõltlastel osta esmatarbekaupu nii, et nad ei pea tingimata alkohoolseid jooke nägema.

Kohalikud omavalitsused saavad eelnõu järgi õiguse reguleerida alkoholi jaemüügi aega toitlustusettevõtetes.

Reklaamiseadust on kavas muuta nii, et alkoholireklaamides on lubatud esitada üksnes neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta. Muudatuse eesmärk on vähendada alkoholireklaami mõju ühiskonnas levinud väärtuste ja sotsiaalsete normide kujundamisel, seda eriti alaealiste hulgas.

Samuti täiendatakse eelnõuga kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud.

Mis jäi debatilt kõlama?

Alkoholi müügile ja reklaamile soovitakse olulisi piiranguid

Sotsiaalministeerium on võtnud komplektina ette kaks teemat - alkoholi müügi ning reklaami piiramise. Riigikogu majanduskomisjonis toimunud debatt oli kirglik ning ministeerium ja huvigrupid jäid teineteisest tihti väga kaugele. Asekantsler rõhutas, et Eesti oleks võinud valida ka tavapoodides toimuva alkoholimüügi ning alkoholireklaami täieliku keelamise tee. Seda aga ei valitud.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maris Jesse ütles, et müügipiiranguid on eelkõige vaja, et inimesed ei satuks muid oste tehes liiga lihtsalt alkoholiriiulite vahele. Teiseks on aga Eestis liiga palju neid inimesi, kelle jaoks alkoholile „ei" ütlemine on väga keeruline. Ka neile on müügipiirangu kehtestamine mõeldud.

Esmalt võetigi ette müügipiirangute teema. Eelnõu näeb peamiste punktidena ette, et alkohol peaks olema üle 450-ruutmeetrise pindalaga kauplustes eraldatud muust kaubast.

Kaupmeeste liidu juht Nele Peil tõi välja, et kaubanduskettidele toob selline kohustus kaasa kokku kuni 10 miljoni eurose kulu, sest ümber on vaja ehitada ka näiteks elektri- ja tulekustutussüsteeme. Tallinki esindaja Aimar Pärna soovis erandit laevandusele ning talle sekundeeris Tallinna lennujaama turundusjuht Eero Pärgmäe. Ka neil tuleks teha väga mahukaid ümberkorraldusi, et end uue seadusega kooskõlla viia. Peil lisas, et erinevaid turu osapooli koheldakse ebavõrdselt, sest paljud väiksemad kauplused saavad läbi ilma kuludeta. Lisaks kannatavad kaupmehed juba alkoaktsiisi tõttu. Tallinki esindaja andis mõista, et kui neid sunnitakse tegema suuri ja ebamõistlikke investeeringuid, siis võivad nad kaaluda ka teise lipu alla minekut.

Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts tõi välja, et vaja oleks õigusselgust, et mida tähendab väljend „ei tohi olla märgatavalt nähtav" lisaks tõi ta välja küsimuse, et kes hakkab kontrollima reeglitest kinni pidamist. Kõik osapooled olid aga nõus, et alkoriiulid ei tohiks olla näha kauplusest väljastpoolt.

Väga oluline punkt on ka ministeeriumi soov anda kohalikele omavalitsustele õigus otsustada oma territooriumil, kuidas kehtestada alkoholimüügi õhtust piirangut. Nii võiks Tallinn näiteks otustada ühe või teise tänava puhul seal asuvatele baaridele eraldi reeglite kehtestamist. Mõni vald aga seda, et ei luba kogu territooriumil alkoholi lahtist müüki näiteks alates 11st õhtul.

Mida reklaami osas teha soovitakse?

Esiteks ütles Jesse, et ministeeriumi eelistus oleks olnud alkoreklaami täielik keeld ja ta lisas hiljem, et tema isiklik arvamus on, et 5-7 aasta pärast on alkoreklaam ka keelu saanud. Selle üle otsustamine ei ole aga Sotsiaalministeeriumi rida.

Ministeerium soovib, et reklaamis oleks lubatud esitada vaid kindlaid andmeid ja visuaale. Kindlasti ei tohi kasutada inimesi või animeeritud tegelasi. Kõik osapooled olid enam-vähem nõus, et inimesega elustiilirekaamid tuleb keelustada. Samas jääb ebaselgeks, mida tähendab, et alkoholi ümber ei tohi luua positiivset õhkkonda.

Ministeerium soovib ka ette kirjutada, et tootja ei tohi müüa mitmikpakke nii, et ühe ühiku hind oleks odavam kui neid eraldi ostes. Ehk et kui purk õlut maksab 1,5 eurot, siis peab kuuspakk maksma 6x1,5 eurot. Vastuväitena tõi õlletootjate liit Soome näite, kus selline reegel kehtib. Seal hakkasid inimesed ostma suuremaid õllekoguseid ja üksiktoodete müük kukkus oluliselt.

Ministeerium soovib, et alkoholi telereklaami aega tuleb piirata. Seni on see olnud keelatud kella seitsmest kella üheksani. Nüüd soovitakse see viia kella kümneni. Turunduskommunikatsiooni Agentuuri Liidu esindaja Ivo Kallasmaa sõnul tähendab see sisuliselt reklaamikeeldu, sest ettevõtetel ei oleks enam mõtet kallist telereklaami tellida. Telekommunikatsiooni ettevõtete liidu juht Toomas Vara tõi välja, et kui juba täna on paljud kurtnud, et õhtusel ajal on palju alkoholireklaami, siis keeluaja pikendamisega muutuks sellise reklaami kontsentratsioon hilisõhtusel ajal veel suuremaks.

Viimane ja väga oluline muutus puudutaks alkoreklaami sotsiaalmeedias. Ministeeriumi plaan on suur osa sellest keelustada. Reklaami võiks teha alkotootja veebilehel või sotsiaalmeedia kontol. Igasugused tarbijamängud oleks keelatud.

Jesse läks debati lõpus veidi keema ja tõdes, et selline arutelu oleks tulemuslikum, kui huvigrupid tooks väljaa lahendusi, mitte ei räägiks vaid sellest, mida ei saa teha.

Ave Mägi tarbijakaitseametist nentis, et nende roll saab seaduse erinevate aspektide täitmise kontollimisel olema suur. Ta rõhutas, et väga oluline on seaduse õigusselgus ning et tarbijakaitsel on kindlasti vaja palgata juurde inimesi, et uue olukorraga hakkama saada.

Majanduskomisjoni juht Sven Sester ütles lõpetuseks, et tema ei tea oma karjääri jooksul just palju seaduseelnõusid, mis oleks tulnud ministeeriumist ja lahkunud seda menetlevast riigikogu komisjonist samal kujul. Nii andis ta huvigruppidele lootust. Eriti tõenäoline on, et müügi osas saavad erandi Tallink, sadamad ja lennujaam.