VIDEO JA OTSEBLOGI | Tööandjate konverentsil otsitakse vastust küsimusele, kuidas me kestame?

 (96)

Täna toimub Swissotelis Tööandjate Keskliidu konverents Tuulelohe Lend 2018, mis keskendub tänase Eesti kõige suuremale väljakutsele - vähenevale rahvastikule ja sellest tulenevatele probleemidele.

100 aastat iseseisvat kestmist peaks olema andnud meile juba mõningase kogemuse püsti jäämiseks. Kas ikka on? Rahvastik vananeb, töökäsi napib, poliitikud tuhnivad juba järgmiste põlvkondade rahakottides ning jagavad lubadusi nagu nokastanud külamehed kõrtsi uksel stiilis “minu arvelt, kõigile ja kirssidega”. Nii jätkates kaotame siiani puhunud soodsa pärituule. Kestvuse probleemile otsitakse konverentsil lahendust alates kella 9.30-st kuni 15.45-ni.

Tööandjate keskliidu aastakonverents
Ülle Madise: rahvastikuprobleemidega tegeledes tuleb hoida lootusrikast meeleolu ükskõik kui rasked on lahendused ja olukorrad. Teiseks saab igaüks teha oma kodus ja tööl teha asjad ära kõige paremal viisil. Nii jääbki Eesti kenasti kestma! 
Helmen Kütt (Sotsiaaldemokraadid): kindlasti tuleb ära muuta pensionäride maksustamine, see ei ole nende suhtes aus. Pensionireformiga peab looma inimesele võimalused, kuidas ja millal ja millises osas nad pensioni välja võtavad. Vastutustundetu on niisama teine sammas ära lammutada ja laiali jagada. 
Martin Repinski (Keskerakond): pensionisüsteemi ei ole vaja täielikult lammutada või ära unustada. Aga me peame andma soovitusi töötajatele ja oma lastele, kuidas ise oma tulevikku kindlustama, mitte lootma riigipensionile. 
Viimast paneeli juhib õiguskantsler Ülle Madise ja osalevad riigikogu liikmed. Yoko Alender (Reformierakond): me peame hakkama viitama kitsaskohtadele, kus king pigistab ja peamegi küsima ja numbreid tõeselt näitama. Suur rahvastikuprobleem tuleb jagada väikesteks osadeks ja kuskilt tuleb peale hakata. 
Danilova: mina tööandjana mõtleksin, et kui ma isegi tahaksin eestivenelast endale tööle, siis nad ei kandideeri tööle! See on teada, et vene perekonnanimega inimest kutsutakse vähem tööintervjuudele. Ma tahaksin ka, et ettevõttes ei peaks eestivenelane olema alati "rahvusgrupi" spetsialist ja ka vene nimega poliitikud võiksid tegeleda päriselt teemadega, millega nad tahavad, mitte rahvusküsimustega. Hetkel meie eestivene noored on kasutamata potentsiaal. Ja need lapsed, kelle emakeeleks on vene keel, ei kao kuhugi, sest sisserändajatest kolmandiku emakeel on vene või ukraina keel. 
Katja Danilova, kodanikuühiskonna aktivist: tuleviku Eestis on igaühel tunne, et tema võimete jaoks on olemas tema jaoks koht, et inimene suudab oma oskuste kaudu end teostada. Eestivenelastel on tihti endiselt see probleem, sest tihti valitakse keelebarjääri tõttu keskeriharidus, mis tähendab ka madalamapalgalist tööd. 
Noorkõiv: ma näen eestlusele palju suuremat ohtu selles, kui me välja sureme, kui selles, et siia tuleks 50 000 teise nahavärviga inimest.
Noorkõiv: kõiki probleemide lahendamisele aitab kaasa harituse väärtustamine hariduse kõrval. 
Noorkõiv automatiseerimisest: siin on kaks lahendust - mitte koolitada välja noori valdkondades mida automatiseeritakse ning automatiseerida valdkondi, mida noored õppida ei taha.
Noorkõiv: majanduslik turvatunne on väga oluline, eriti naiste puhul. Naine võib saada täna võrdset palka, siis homme võib mul olla olukord, kus ma enam ei saa seda. Ja see on probleem, mis takistab ka lastesaamist. Meie naised on aga keskmiselt kõrgemalt haritud, aga saavad ikkagi madalamat töötasu. Üks lahendus on see, et makstagi naistele rohkem kui nad küsivad!
Noorkõiv: enne kui lähme inimesi juurde tooma, siis peaksime lõpetama siinsete inimeste raiskamise. Meil on hulk inimesi, kelle potentsiaali me ei rakenda. 
Noorte vaadet Eesti ja selle majanduse tulevikule avab Martin Noorkõiv: Eesti peab olema rahvusvaheline rahvusriik. Iga inimene ja ettevõte peaks küsima kaht küsimust: 1) kuidas olla edukas globaalses maailmas ja 2) Eestis peame küsima ka seda kuidas minu valik mõjutab kogu riik ja kõiki teisi?
http://www.delfi.ee/article.php?id=81645961
Konverentsi lõunapaus kestab kella 14-ni.
Lepik: Eesti võiks olla katsepolügoon, kus testitakse uusi tehnoloogiaid. Mulle tundub ka uue ja vana majanduse vastandumine ebamõistlik. Näiteks IT on horisontaalselt läbiv valdkond, mis aitab kõiki teisi sektoreid, see pole mingi eraldiseisev valdkond. Järgmise kümne aastaga on muutused veel suuremad kui eelnenud kümme aastat. Meil puudub aga lugu või plaan, kuidas me sellega hakkama saame. Samas Eesti võiks olla väga äge platvorm, mida looks kokku panna ja end ka väljaspoole müüma. Me oleme justkui väike paadike tormi käes selle asemel, et öelda, et vaadake, meil on tugev paat ja me teame kuhu me läheme!
Lepik: Arengufondi puhul vastutas terve riigikogu, aga tegelikult ei vastutanud keegi. Peaks tegema Arengufond 2, panna see tööle valitsuse juurde ja fokusseerida millegi konkreetse tegemisele. 
Lepik: meie IT-lugu on olnud kandev, aga ainult selle peal ära ei sõida. E-residentsuse projekt on edulugu, aga see oli lotovõit, sest Taavi Kotka läks ministeeriumites läbi seinte ja teda lihtsalt kardeti ja asjad tehti ära. Aga kui nüüd pangakontosid avada ei saa, on ka see poolik edulugu.
Lepik: aga mis on Eesti majanduse lugu? Meil puudub laiem story ja ka agentuur, kes seda teha võiks. Mulle tundub, et Eestis on probleem, et me peame end tähtsamaks kui me tegelikult oleme. 
Lepik toob näite kogemusest riigisektoris, Arengufondi juures töötades: ministeeriumite "silotornid" on veel kõrgemad kui arvatakse. Riigisektoris on kõige parem asi see, kui kõik jääb samamoodi - sest "siis mina ei ole süüdi". Muutus toob riski, ettevõtjana kiratsed sa nii ära, aga riigisektoris on see hea, sest siis pole riski ja pikem perspektiiv väga paljusid ei huvita ka.
Lepik: just linnad - mitte riigid - oskavad järjest paremini end müüa ja end tutvustada lugude kaudu. Euroopa tulevik on tõmbekeskustel, kes oskavad end reklaamida, miks inimesed peaksid sinna tahtma minna. Suurbritannias näeme me päriselt, kuidas Brexiti pärast kontoreid ära kolitakse, see pole niisama jutt. 
Teleporti esindaja, majandusekspert Kristjan Lepik: täna meil Eestis ühtegi klienti ei ole, aga kontor on. See on üks tänapäevase äri näiteid - täna on Tallinna kontor meil kõige kiiremini kasvav, sest nüüdseks on leitud, et siin on tõesti hea kulude-tulude suhe.
Eamets: ülikoolid on sundseisus - mingil hetkel kompenseerime vähenemist välisüliõpilastega, aga mingil hetkel peame sisenema täiskasvanute ümberõppe valdkonda.
Eamets: robotit ja inimest eristab veel see, et inimene on laisk ja teeb vigu, see viib innovatsioonini. Robot ei tee inimlikke vigu, vaid robotite vigu. Nad ei moodusta ka nn kogukonda ja neil pole ühiskondlikku mälu. 
Eamets: küsimus ei ole selles, kas me hakkame fosforiiti kaevandama, vaid millal me hakkame kaevandama
Eamets: Jagamismajanduse puhul peab silmas pidama, et tänapäeva noored ei taha asju niipalju enam omada, vaid neid rentida. See on täiesti uus mudel ja me üritame neid suruda olemasolevatesse seaduseraamidesse. Vahel see õnnestub, vahel mitte. 
Eamets: on terve rida uusi majandusvorme, millega me ei oska õieti hakkama saada. Krüptoraha ja selle aluseks olev plokiahela süsteem, jagamismajandus jms.
Majandusteadlane Raul Eamets teeb vaate tulevikku: millised on trendid mis mõjutavad meie majandust ka saja aasta pärast? Aastani 2100 rahvastik vananeb ja kasvab. Aasias pidurdub majanduskasv ca 2050. aastal ja kasvu võtab üle Aafrika manner. 
Ave Lauren: rändepoliitika kõrval tuleb mõelda, mida me suudame talendile pakkuda. Tööandjad peavad ise olema valmis muudatusteks, inimeste tolereerimine algab töökohast, see aitab kaasa välismaalaste lõimumisel. 
Alamäe: me ei saa siia Soome arste ja USA raketiteadlasi. Me saame siia inimesi, kelle jaoks on Eesti atraktiivsem kui nende kodumaa või siin on mõni ettevõte, millest nad on huvitatud. Kuid neil on hetkel siia väga raske jõuda. 
Alamäe: miks me vähemalt ajutiselt ei laota ette punast vaipa inimestele, kes tahavad siia tööle tulla? Me ei ole unelmate sihtkoht, kust me peame inimesi kepiga eemale peksma. Eesti ei konkureeri riikidega vaid kõikide suuremate linnadega. Kui andekas inimene hakkab koostama nimekirja, kuhu tööle minna, siis me oleme nimekirja tagumises otsas.
Alamäe: me tegime suure käraga "Talendid koju" kampaaniat. Kokku tuli Eestisse tagasi veidi üle 100 inimese. Mind sügavalt häirib see retoorika, et mujal elamine ja töötamine on patt. Me kujutame ette, et see, kes on Eestis sündinud on nüüd kuidagi sunnismaine. Tegelikult on see loogiline, et osad inimesed kolivad ära. 5 miljonit britti, 4 miljonit sakslast elavad oma riigist väljas. Mul oli koolivend, kelle unistsu oli teha arvutimänge, aga seda polnud võimalik Eestis teha. Seega kolis ta ära. Sunnismaise suhtumisega me kujutame ette, et me peame oma noorte pärast vähem pingutama, kui nende "Talendid koju" inimeste pärast. 
Alamäe: lahendusi on kolm. Meil on vaja tuua sisse rohkem töötajaid, meie töötajate produktiivsus suureneb hüppeliselt või meie majanduse heaks hakkavad tööle teised inimesed teistes riikides. 
Nortali juht Priit Alamäe rääkis, et me oleme suures jamas. "Eelmine aasta oli küll hea majanduskasv, aga trendid on hirmutavad. Tööturu hõivatute vähenemise probleem on kogu ühiskonna probleem. Meil on tööturul 645 000 inimest, aastaks 2026 on meil 60 000 kätepaari vähem ja otsa lõppevad eurorahad.
Tammaru: rändepoliitika peab muutuma selektiivsemaks. Mida kõrgema sissetulekuga inimesed, seda lihtsam on neil lõimuda. Mida madalama palgaga inimesed, seda rohkem kaasneb lõimumisel probleeme. Siin me peame otsutama, millised on need inimesed, kes rändavad sisse.
Tammaru: me ei saa rääkida Eestist kui väljarände riigist. Ükskõik kas vaatame tööturgu või ülikoole, siis saame üha enam öelda, et Eestist on saamas sisserände riik. Me peame hakkama mõtlema, mis on see raamistik, kus sisseränne toimub. Nagu öelnud, meil on lõimisega probleemid, mis on kaasa tulnud nõukogude ajast. Mida paremini me suudame neid probleeme lahendada, seda avatumaks muutuvad inimesed sisserände osas.
Tammaru: sissetulekute erinevus näitab, et eluaseme soetamise võimalused on inimestel erinevad. Seega tulemus on see, et kasvab elukohtade järgi jaotuvus. 1989. aastal ajal elasid direktor ja koristaja ühes majas. Nüüd on meil tekkinud olukord, kus vaesed elavad ühes linnaosas ja jõukad teises. Ehk Tallinn on tugevalt polariseerunud. Ehk tööturu polariseerumine on jõudnud edasi elamuturgu. 
Tammaru: on arusaadav, et ühiskond on skeptiline töörände osas. Üks osapool räägib töökätest, innovatsioonist ja teine osa lõimumisest, keelest ja kultuurist. Väljakutse on see, et suudaksime segregatsiooni teema ületada. Nt meil on siseministeeriumis töörühm ja seal tuli ettepanek, et ettevõtjad peaksid määrama kontaktisiku, kellele ametnikud saaksid lõimumismaterjale saata. Juba see tekitas ettevõtjates tõrget. Kuid nii kaua, kui me neid teemasid kokku ei pane, nii kaua me ei saa edasi minna.
Eesti inimarengu aruande «Eesti rändeajastul» peatoimetaja Tiit Tammaru sõnul on ränne Eesti arengus nagu kiiking, kuna väikest riiki mõjutab ränne rohkem. "Kui Eestist inimesi lahkub, siis kohe nii, et on lahkutud," ütles ta. "Ja kui saabutakse, siis kohe nii, et on saabutud."
Küsimusele, kuidas suhtub Taagepera president Kersti Kaljulaidi soovitusse hakata inglise keelt õpetama juba lasteaiast, vastas politoloog: kõige austusega, see meenutab nõukaaegseid Moskva soove vene keel sisse viia juba esimeses klassis või lasteaias.
Taagepera: kas meie kultuur võib lahustuda väliskultuuri mõjul? "Vene keel tekitas omal ajal vastusurvet, kuid inglise keelega nii pole. Inglise keel imbub sisse vaikselt ja magusalt. Täiesti uue olukorra on toonud nutitelefon. Aegade algusest omandati esimesena emakeel ja siis hiljem teised keeled. Nüüd omandatakse juba võõrkeel hällist. Kui nüüd keegi mõtleb, et tühja sest eesti keelest, selles laias maailmas. Aga, kui soovite kunagi oma lastelastega eesti keeles rääkida, siis ärge lollitage end. Ärge mõelge, et inglise keel võib juurde tulla nii, et eesti keel ära ei kao. Kaob küll," ütles Taagepera.Mida siis teha? "Varakult ja igas vanuses lastega eesti keeles suhelda ja lapsed ära kuulata."
Kas meil on liigset kapseldumist oma kultuuri nii, et kultuur vaesub? "Meil nii see ei ole. Nüüd on rõõm nentida, et midagi me teeme hästi!" ütles ta.
Mida teha? "Teadvustada, et meile on tehtud ajupesu vales suunas. Kolme- ja neljalapselised perekonnad on täiesti olemas, aga need pilti ja raamatusse ei satu," ütles Taagepera.
Kas meil on vaja rohkem lapsi? "Muidugi on. Kõige rohkem on meil vaja nihet kuvandis, kui suur on normaalne perekond. Demograafiline latt on kolm last peres, kuid kultuur surub peale, et norm on kaks või isegi üks laps peres. Kultuuris korduvad pildid kolmeliikmelisest perekonnast. Peamine kurjategija on Oskar Lutsu "Kevad," kus peategelasteks on kõik üksiklapsed. 100 aastat on Lutsu "Kevad" teinud meile ajupesu, ülistades ühelapselisi peresid ning halvustanud Kiire kolmelapselist pere," ütles Taagepera.
Mida siis teha? "Teadvustada, et meie suhtlemiskultuur vajab täiustamist," ütles Taagepera.
Taagepera: kas meie olme on vilets? "Ütleksin, et kolmandikul rahvast on elu ebakindlam, kui 40 aasta eest. Nüüd on häda, et pead olema oma õnne sepp 24 tundi päevas ja see kurnab. Meie olme jääb alla läänenaabritele. Kuidas jõukust tõsta? Küllap kõrgemad palgad aitaksid inimestel kodumaale jääda, aga kõrgemad palgad kahandavad tööjõu voolamist. Meie olme jääb naabritele alla ka sõbralikkuse poolest. Tunnetan, et omavaheline suhtlemisstiil on Eestis teravam kui Soomes või Ameerikas ja see teeb olemise pingelisemaks, kui vaja. me arvame, et nii see asi juba on, aga välismaal käinud mõistavad, et suhtlemine ei tarvitse olla nii terav."
Taagepera sõnul on esimese ohu ehk rünnaku vastu vaja usutavust, et meil on võimekus end kaitsta. "Me peame laskma välja paista, et paneme vastu mis iganes ja õnneks on meil ajaloos sõjajärgne metsavendlus. See teeb usutavaks asjaolu, et võitlus kestab ka siis, kui linnad on alistatud. Jah, sõjajärgne metsavendlus polnud asjata. Sellise rahva vastupanu peab tõsiselt võtma."
Politoloog Rein Taagepera rääkis, et eesti keelt rääkiv rahvas püüab edasi püsida, kuid seda võivad takistada rünnak väljaspoolt, nii vilets olme, et põgenetakse, vähene laste arv, kapseldumine oma kultuuri nii, et kultuur jääb piiratuks ja viiendaks teiste kultuuride ülevõtt nii, et oma kultuur kaob ära.
"Mul on hea meel, et viimased kolm aastat Eesti rahvastik ei vähene," ütles Ratas. Tema sõnul võime me järeldada, et Eesti rahavastiku koosseis muutub ja seda juba 20 aastat. "Paraku tuntakse muutuste ees hirmu. Nii isiksuste kui ühiskonna tasandil," ütles ta.
Samuti meenutas Ratas, et Davosis valitses ootusärevus, et neljas tööstusrevolutsioon koputab uksele. "Tehnoloogiliste uuenduste epitsentris on raske leida ohutut kohta," ütles ta. Ratase sõnul aitab kaasa avatus uutele mõtetele ja ideedele. "Kui inimesed on avatud, siis on riigi areng kiirem," rõhutas peaminister.
Peaminsiter Jüri Ratas tänas tööandjaid, sest tänu neile saavad eestlased leiva lauale. Edasi meenutas Ratas Davosi majandusfoorumit, kus küsiti retooriliselt, kas ülemailmastumist tuleks hakata iseenda käest päästma. "Soovin rõhutada, et Davosis ei tajutud seda, et maailm on kildudeks purunenud, vaid mõranenud."
Tööandjate keskliidu volikogu esimees Tiit Kuuli avas konverentsi mõttega, et tööandjate eesmärk on edastada sõnum, et nende püüd on suurendada heaolu läbi majandusliku kasvu. "Mis riiki me peame, kui meid on 800 000? Kuigi tegemist on tööandjate konverentsiga, siis tahame näha laiemat pilti. Tahame näha ausat arutelu ja selgeid tulemusi," ütles ta. 
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rein-taagepera-makske-rohkem-palka-ilma-selleta-eestlasi-siin-ei-hoia?id=81645461

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare