Täna toimub Tartu linnavolikogu erakorraline istung, kus antakse üle 7000 allkirja kogunud tartlaste pöördumine tselluloositehase osas algatatud riigi eriplaneeringu peatamiseks.

Jaak Aabi sõnul algatati eriplaneering selleks, et uurida võimalust sellise puidurafineerimistehse rajamiseks. "See protsess on väga pikk ja selle lõpuks peaks selguma, kas ja kuhu on võimalik sellist tehast ehitada, arvestades sotsiaalmajanduslikku mõju, mõju piirkonnale ja keskkonnale. Üheti lõplikku otsust pole tehtud," rääkis ta.

Miks riigi eriplaneering keskendub ainult Viljandimaale ja Tartumaale?

Sellise ettepaneku tegid Aabi sõnul majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja keskkonnaministeerium, kui võeti vastu valitsuse korraldus eriplaneeringu algatamise suhtes. "Kindlasti arvestati sellega, kust on võimalik hankida tooret ja kus on muud tingimused tagatud. Selline otsus langetati. Aga rõhutan, ühtegi otsust pole veel tehtud," ütles ta.

"Veelkord tahan öelda, et ühtegi otsust, kuhu tehast tuleb, pole langetatud. Alles protsessi käigus tahetakse eeldatavad kohad välja sõeluda, kus negatiivsed mõjud on võimalikult väiksed ja positiivsed võimalikult suured. Kas selline koht üldse leitakse, ma ei tea," ütles ta.

Miks kasutatakse eriplaneeringut?

Oidjärve sõnul on riigi eriplaneering ainuke planeeringuliik, millega saab võrrelda asukohti erinevate kohalike omavalitsuste territooriumil ühe menetluse käigus ja ühe otsustaja poolt. "Teine pool on see, et valitsusel on kaalutlemisotsus, kas riigi huvi on olemas," ütles ta.

Mis sõnumiga lähete Taru linnavolikogu instungile?

"See on seadustes ettenähtud protsess ja me tahame kaasta võimalikult laia ringkonda. Tahaks, et lauale toodaks kõik argumendid. Poolt ja vastu," ütles Aab. "Alati arvestatakse avaliku huvi ja omavalitsuse arvamusega, aga see on üks nendest arvamusest. Peale uuringuid ja keskkonnamõjude uuringuid otsustatakse, kas protsessiga edasi minna."