Videos näitab Aosaar tükikest Jordaaniast kaasavõetud põlevkivist, mis erineb oma väljanägemiselt ja omaduste poolest Eesti põlevkivist kardinaalselt. "Jordaania põlevkivi on kindlasti lahjem kui Eesti oma, aga võrdlus Eesti põlevkiviga on natuke halb, sest Eesti omale on üldse maailmas raske vastast leida," rääkis Aosaar. Samas on Jordaanias põlevkivi kihi paksus uuringualal keskmiselt 50 meetrit, Eestis vaid kolm meetrit. "Seega mastaabi vahe on päris suur kui arvestada kivi kogust, mis ühe ruutmeetri peal leidub. Seega Jordaanias saab kaevandades palju väiksema maa peal hakkama."

Vaata videost, kuidas kirjeldab Aosaar uuringute kulgu rahvusvahelises seltskonnas ning kuidas pidi Lähis-Ida riigis harjuma sealsete koostööpartnerite töökultuuriga.

"Kõigepealt tegime ära geoloogilise kaardistamise. Lihtsalt faktiks, et 700 ruutkilomeetrise ala peale võtsid geoloogid 2500 punktist infot kivimite kohta. Peale kaardistamist tuleb tähtsaim osa ehk puurimine ja kokku puurisime 300 puurauku, 2011. aastal alustades töötasid puurmasinad ööpäev läbi. Need tööd kestsid 2011-2013 [algsed testpuurimised toimusid ka 2007.aastal-toim.]," rääkis Aosaar pikalt kestnud kiviuuringute protsessi.

"Kõik saadud andmed pandi kokku ühte andmebaasi, 3D mudelisse - alates geoloogilistest kaardistamistest kuni laboriuuringute andmeteni, mis näitasid kuidas kivi keevkihtkatlates põletades käitub." Tähtis osa oli ka välisaudiitoritel, kes põlevkiviekspertide leiud üle kontrollisid ja kinnitasid, et uuringud rahvusvahelistele standarditele vastavad.