Poola ajakirjaniku salaja filmitud kaadrid ühes Poola tapamajas on tõstatanud terve rida küsimusi Poola lihatööstuste kvaliteedikontrolli ja järelevalve osas, vahendab Helsingin Sanomat.

Poola uuriva telesaate Superwizjeri avalikustatud videod näitavad, kuidas ööpimeduses viiakse haigeid veiseid Masoovia tapamajja, kus nad saadetakse ilma veterinaari kontrollita tapmisele. Videodest on näha, et loomad ei suuda oma jalgadel püsida, mistõttu vinnatakse nad nööride ja vintside abil tapaliinile.

Pärast loomade tapmist eemaldavad tapamaja töötajad luudelt liha ning kasvajad, mis võiks olla tunnistuseks sellest, et loomad on olnud haiged ja seetõttu pole juba pikemat aega suutnud oma jalgadel liikuda.

„Mu ülemus ütles, et ma märgiks, et see liha on terve ja ma ilustaks tegelikku olukorda. See oli kohutav!” kirjeldas Superwizjeri ajakirjanik Patryk Szczepaniak, kes töötas kolm nädalat tapamajas. „Paberi peal oli kõik korras, kuigi tegelik olukord oli katastroofiline,” lisas ta.

Ekspertide sõnul võib videodes kujutatud loomade seisund viidata haigete loomade liha ringlusse minekule, mis on seda hullem, kuna Poola on üks Euroopa suurimaid lihaeksportööre. ÜRO statistika kohaselt ekspordib Poola 80% oma lihatoodangust.

Guardiani sõul on eksperdid paljunud Poola valitsuselt kiiret reageerimist antud juhtumile ja sellest tingitult ka teiste Euroopa riikide vastavat teavitamist. Enim liha ekspordib Poola Saksamaale. Talle järgneb Soome, kus palju müügil olevast lihast on Poola päritolu.

Soome veterinaar- ja toiduamet on juba asunud uurima, ka haigete loomade liha võis jõuda ka Soome. „Me hakkame asja uurima. Jah, lihaimportijad teavad, mis liha ja kust on Soome tulnud, kuid meil see ülevaade veel puudub," sõnas veterinaar- ja toiduameti kommunikatsioonijuht toiduohutuse alal Jari Eloranta.

Kuigi tema sõnul on antud juurdlus veel algusjärgus, mistõttu ei saa amet veel midagi kinnitada haigete loomade liha jõudmise osas Soome, peab Eloranta seda üsna tõenäoliseks.

Belfasti ülikooli toiduohutuse professori Chris Elliott märkis, et kui see liha on tänaseks väljaspool Poola piire jõudnud, siis on tõenäoline, et sellele järgneb üle-euroopaline hoiatus.

Eesti veterinaar- ja toiduameti (VTA) sõnul pole antud juhtumi kohta Poolast ametlikku teadet saabunud, küll aga tegi amet vastavasisulise järelepärimise Poola vastutavale asutusee, et saada ülevaadet, kas antud tapamajast on Eestisse liha imporditud.

"Kuna Euroopa Liidu sisesel kauplemisel järelevalveasutused kauba koguste (v.a elusloomad) üle arvestust ei pea, siis ei oma VTA informatsiooni, kui palju liha Poolast imporditakse. Vastavasisuline teave on olemas maaletoojatel, kelle üle VTA järelevalvet teostab," sõnas ameti pressiesindaja Elen Kurvits.

Üks Eesti suurimaid jaekette, Maxima Eesti teatas, et neil kindlasti antud tapamaja liha müügil ei ole. "Maxima Eesti ei müü Masoovia tapamajast pärinevaid tooteid. Saame kinnitada, et selle ettevõttega puudub meil igasugune kontakt ja koostöö. Samuti kinnitavad meie tarnijad, et antud ettevõttega puudub neil kokkupuude," ütles ettevõtte kommertsdirektor Kristina Mustonen.

Poola uuriva telesaate Superwizjeri andmetel ei jätnud veterinaarid kontrollimata mitte ainult öisete vahetuste ajal tapamajja jõudnud loomade lihakehasid, vaid jätsid ka päevasel ajal regulaarsed kontrollid teostamata. Lihakehade märgistamine jäi tapamaja töötajate ülesandeks. Veterinaarid käisid tapamajas vajaminevad pabereid alles hiljem allkirjastamas.

Superwizjeri sõnul ei kontrolli pärast esmast kontrolli enam mitte keegi, kas see liha vastab toiduohutuse nõuetele, isegi mitte välismaal, kuhu see saadetakse. Poola väljaande andmetel ei ole Masoovia tapamaja ainus, kes sellist praktikat harrastab, vaid haigete loomade saatmine tapamajja pidi Poolas väga tavaline olema.

Haiged loomad ostetakse tavaliselt ka 5-6 korda odavamalt sisse, kui terved loomad, mistõttu on lihatööstustel võimalik selle pealt suurt kasumimarginaali teenida. Haigete loomadega kaubeldakse internetis avalikult.