VIDEO: YouTube'ga tehti üks ajaloo parimaid äritehinguid
Tõuke YouTube'i loomiseks andis muide üks veider seik aastast 2004. 1. veebruaril toimus Ameerika tele- ja spordimaastiku tippsündmus Super Bowli finaal. Seal esinesid Janet Jackson ja Justin Timberlake. Pikk jutt lühidalt - maailma raputas see, et ühel hetkel oli sadade miljonite televaatajate silme all Janet Jacksoni rinnanibu. Sellest sai väga suur jututeema üle maailma.
Stanfordi ülikooli tudeng Jawed Karim pani pärast seda tähele, et juhtunu kohta videoklippi leida oli liiga keeruline. 2004. aastal oli väga vähestel inimestel ka videosalvestaja (DVR). Kui sul aga selline seade olemas oligi, siis vähesed oskasid sealt videot arvutisse tõmmata ning seejärel veebi üles panna.
Konkreetse juhtumi kasutas aga osavalt ära hoopis Rob Nolte. Ta oli üks vähestest, kel oli võimalus videot salvestada ning ta mõistis selle ka veebi üles panna. Ta arvas, et big-boys.com lehele üles pandud Janet Jacksoni videot vaatavad vaid mõned tema sõbrad, kuid koheselt viraalseks muutunud klippi hakkasid tema lehel külastama sajad tuhanded inimesed. Ta hakkaski edaspidi üles riputama naljakaid videoid. See oli üks esimesi video-striimimise lehekülgi. 2005. aastal muutis see oma nime, sellest sai break.com. YouTube'i mõõtu see aga välja ei andnud.
YouTube'i edus on oluline koht MySpace'il, mis oli tol ajal maailma olulisim veebikeskkond. Nimelt andis Myspace kasutajatele võimaluse oma profiili manustada videoid. See meeldis paljudele. 2006. aastal oli aga ainsaks kohaks, mis video manustamist võimaldas justnimelt YouTube.
Teine oluline populaarsuse tõstja oli Saturday Night Live'i koomikutepaar Andy Samberg ja Chris Parnell, täpsemalt nende video „Lazy Sunday". Nüüd oli juba paljudel inimestel video digitaalse salvestamise võimalus. Klipp oli väga naljakas ning info selle kohta levis kiiresti. Kõik, kes seda järgi vaadata soovisid, suunati YouTube'i. Nüüd kirjutasid sellest keskkonnast paljud ajalehed ja portaalid. Muide, „Lazy Sunday" videot täna YouTube'st ei leia.
Oli aga tõsine oht, et YouTube kukub kokku. Nad ei teeninud midagi, aga üha suureneva mahuga veebilehe ülevalhoidmise eest pidid nad maksma meeletuid summasid. Andmemaht oli suur. Väidetavalt kulus YouTube'i meestel 2006. aastal igal kuul miljoni dollarit.
Lisaks oli pidevalt õhus oht, et autorikaitse tõttu kaevatakse keskkonna loojad kohtusse.
Siis tuli aga mängu Google ning päästis päeva. 2006. aasta oktoobris käis see megaettevõte välja 1,65 miljardit dollarit. Kolm keskkonna loojat said tasu Google aktsiates. See oli hea otsus, sest toona oli ühe aktsia hind 230 dollarit, täna 577. Hurleyl on täna vara 400 miljoni eest, Chenil 350 miljonit ning Karimil 140 miljonit dollarit.
Google sai aga väga magusa saagi, ehk isegi magusaima äritehingute ajaloos.
Täna külastab YouTube'i miljard inimest kuus. Nad vaatavad kuus miljardit tundi videoid. 100 tundi uut materjali laetakse keskkonda iga minutiga. Kaks päeva pärast YouTube'i ostu tõusis Google'i aktsia väärtus nii, et ettevõtte koguväärtus kasvas 2 miljardi võrra. See kompenseeris juba ostule kulutatud raha. Paari kuuga sai YouTube'st maailma number kaks otsingumootor Google'i enda järel.
2013. aastal, vaid seitse aastat peale seda, kui YouTube ei teeninud veel sentigi raha, oli nende käive 3,5 miljardit dollarit.
Kui YouTube oleks täna eraldiseisev ettevõte, siis oleks tema väärtus hinnanguliselt 150 kuni 200 miljardit dollarit. Google ostis selle 1,6 miljardiga.
Selline on meile tänapäeval nii tavapäraseks saanud YouTube'i lugu.
