Reklaamid, mis tol õhtul eetrisse jõuavad annavad kõneainet veel pikaks ajaks ning nagu kirjutab Washington Post, siis tänavu on tõusnud juba mitme poliitkorrektsuse apologeedi pahameel nii mõnegi klipi vastu.

Super Bowli teleülekande ajal näidatav 30-sekundiline klipp maksab tellijale umbes 5 miljonit dollarit (umbes 4,5 miljonit eurot) ehk ühe reklaamisekundi eest tuleb tellijal välja käia ligikaudu 150 000 eurot.

Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on Super Bowli teleülekande telereklaamide eetrisse laskmise hind umbes kahekordistunud.

Seekordse Super Bowli reklaamidest on mõningaid soovahetajaid ja nende sõpru pahandanud näiteks Snickersi klipp, milles oli kujutatud transseksuaalset meest, kes pärast šokolaadi haukamist Marilyn Monroeks muutub. Näiteks võttis selle vastu sõna NARAL Pro-Choice America nimeline abordiõiguslaste organisatsioon.

Süüdistuse seksismis sai Hyundai reklaam, milles oli kujutatud ehtameerikalikku klišeed murelikust isast, kes muretseb selle eest, et tema kohtingule mineva tütrega midagi halba ei juhtuks. New York magazine jõudis järeldusele, et tegemist on seksistliku suhtumisega, mis jätab mulje, et noored naised ei saa endaga hakkama.

Rassismisüüdistuse sai Toyota, kes kujutas oma reklaamklipis pangaröövleid, kes hangivad endale uue Toyota Priuse ning asuvad sellega politsei eest põgenema. Nali seisneb selles, et politsei justkui ei taha või ei suuda Priusega põgenevaid pätte kinni pidada. Koomik Michelle Wolf leiab, et asi on hoopis selles, et mehed pääsesid põgenema, sest nad olid valgenahalised. Muidugi jääb võimalus, et ta üritas ka nalja teha, kuid laiem publik ei saanud sellest aru.

Enamuse eelmainitud kriitikute sõnal ei ole Ühendriikides ühiskondlike arusaamade kujundamisel kuigi suurt kaalu ning kohati tunduvad nende väited nagu tahtlik tähelepanu otsimine või lihtlabane trollimine.

Kõik eelmainitud väidetega esinenud kriitikud said sotsiaalmeedias loomulikult ka kuhjaga vastuväiteid.