Viie aasta pärast saab Varssavisse rongiga
Eestit esindas kohtumisel majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Lätit transpordiminister Ainars Šlesers, Leedut Algirdas Butkevicius. Kuna iga-aastase Balti transpordiministrite kohtumine puudutas tõsiselt ka Poolat, siis oli kohal ka Poola transpordiminister Jazek Polaczek.
Põhitähelepanu oli kohtumisel Tallinnat ja Varssavit ühendavad Via Baltica ja Rail Baltica projektid. Raudtee kaudu ühenduse loov Rail Baltica projekt peaks reaalsuseks tõusma järgmise 3-5 aasta jooksul, kui peaks olema võimalik rongiga sõita Tallinnast Varssavisse keskmise kiirusega 120 kilomeetrit tunnis.
Juhan Partsi sõnul on kõik osapooled taotlenud Euroopa Liidult antud projektiks lisaraha ning innukalt tegeletakse ka piiriületusprobleemide lahendusega.
"Otsustasime anda ülesanded meie raudteefirmadele, et hakataks välja töötama kaubaveo arendamist Rail Baltical. Lisaks loodame leida ka suuremat initsiatiivi reisiliikluse loomiseks," teatas Parts
Ka Läti transpordiministri Šlesersi sõnul on Rail Baltica tema jaoks väga prioriteetne projekt ning eelkõige nimetas Šlesers esimese sihina ühendada Riia Valgaga, sest seni ulatub raudtee küll Läti Valkani, ent Eestisse veel mitte. Kui Parts pidas eelkõige olulisemaks kaubatransporti raudtee kaudu, siis tema lätlasest kolleeg pidas olulisemaks turismi, mis Rail Baltica tööle hakkamise korral tõstaks Eesti atraktiivsust lätlaste silmis.
"Ajalooliselt on Riiast ikka Tallinnasse ja tagasi saanud, kuid hetkel kahjuks mitte ning kindlasti on minu prioriteediks antud vallas olukorda muuta," lisas Šleseris.
4. oktoobril toimub Vilniuses Rail Baltica teemaline konverents, kuhu on nõustunud sõitma kõik täna kohtunud ministrid.
Allkirjastati Via Balticat puudutav resolutsioon
Ministrid kirjutasid alla ka deklaratsioonile, mis puudutab Via Baltica arendamist. Parts tundis heameelt, et viimasel ajal on projekti eestvedajaks tõusnud Poola: "Kui me 90-ndate keskel hakkasime sellest probleemist rääkima ning rajama teelõike Pärnust ja sealt edasi, siis täna huvitab just Poolat, et Via Baltica projekt on endiselt meile prioriteetne."
Eestis on olulisemaks projektiks Pärnu ja Tallinna ümbersõitude loomine, kuid nende ehitamiseni jõutakse ilmselt viie kuu möödudes. Lisaks loodetakse Tallinna-Pärnu maantee nelja-realise osa pikendamist.
Läti ministril oli eestlastele hea uudis: "Sel kuul valmib tähtis uuendus Saukraste linna juures, kus seni olnud "pudelikael" oli probleemiks mõlemale poolele. Uue ümberehitusega on vahemaa Riia ja Tallinna vahel vähenenud."
Liiklusohutuse parandamine on kõigi riikide prioriteet
Koosolekul arutati ka liiklusohutusest, mis on kõigi nelja riigi suurteks probleemideks. Partsi kinnitusel võetakse kasutusele mitmeid uusi meetmeid ja projekte, sest ühte kindlat lahendust probleemile pole.
"Viimasel suvel on antud mitmeid ideid, kuidas suurendada karistusi. Kindlasti siin laua taga istuvad inimesed, kes vastutavad transpordi eest, näevad transpordi parandamiseks muid meetmeid," lisas Parts. "Tuleb parandada teede korrashoidu, vaadata üle inimestele juhilubade andmine ning rahastada liiklusohutuse alast tegevust."
Majandusministeerium kavatseb lähipäevil välja tuua uue liiklusohutuse projekti, kus tehakse ettepanek muuta liiklusohutuse rahastamist nii, et vastutus langeks ka kohalike omavalitsuste kanda.
Ühine strateegia Joensuu kohtumisele
Kolme Balti riigi ministrid arutasid omavahel läbi ka homme, 4. septembril, algava Skandinaavia ning Balti riikide transpordiministrite vahelise tippkohtumise murepunktid. Seisukohti vahetati antud piirkonna ühise transpordisüsteemi arendamiseks ning kliimasoojenemise ning transpordi vaheline suhe.
Arutluse all oli muidugi ka olukord idapiiril, kus püsivad pikad järjekorrad nii Lätis kui ka Eestis.
"Euroopa Liidu ja Venemaa vahel töötati tänavusel hiliskevadel ühisraport, milles lepiti kokku Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste infrastruktuuride koostöös nii piiriületuse arendamiseks ning ühine koostöö tolliformaalsuste alal. Meie, kolme Balti riigi, huvi on see, kuidas kokku lepitu hakkab teoks saama."
Kokkuleppes oli Juhan Partsi väitel raportis välja toodud prioriteetideks kolm piiripunkti - Joensuu Soomes, Narva-Ivangorodi piiripunkt ja Terehova Lätis.
Piimatranspordile palutakse Euroopa Liidult erandit
Ministrid leppisid kokku Euroopa Liidult erandi palumises piimaautojuhidele, kellele valmistab probleeme ELi seadus, mis keelab veokijuhtidel sõita üle kaheksa tunni järjest. Kuna on võimalus paluda erandit, siis seda ka tehakse ning alates 1. jaanuarist 2008 võib Balti riikide vahel piima transportivad juhid lubada endale pikemaid tööpäevi, et piim hapuks ei läheks.
