Viis riiki, mis said majanduskriisiga üllatavalt hästi hakkama
Teatavate parameetrite järgi on tunamullu alanud kriis läbi, olles selgelt jätnud sügavad armid. Kuid paljud tärkava majandusega ja arenguriigid on sel aastal kenasti taastunud, kirjutab Fortune.
Ökoomistide hinnangul taastub kriisieelne majanduskasv kõigepealt Aasia riikides ja seejärel Ladina-Ameerika maadel, sellal kui arenenud riigid maha jäävad.
Kõik teavad, et mõned riigid, nagu näiteks Kanada, said kriisiga hästi hakkama. Kuid on ka üllatavaid riike, millest on toodud viis näidet.
Austraalia
Möödunud aasta majanduskasv: 1,3 protsenti
Rahvaarv: 22,3 miljonit
Selleaastane eeldatav majanduskasv: 3 protsenti
Austraalia sai kriisiga hakkama paremini kui enamik arenenud riike. Kuigi SKP kasvas vähem, jäi see nii 2008. kui 2009. aastal positiivsele tasemele, erinevalt paljudest teistest riikidest.
Peale mõningat langust näitab Austraalia taas tugeva kasvu märke. Näiteks on riigi töötus langenud 5,2 protsendile möödunud aasta juuni 5,7 protsendilt.
Kuigi Hiina on juhtinud majanduse taastumist, on Austraalia lõiganud kasu vajadusest loodusressursside järgi. Riik on rauamaagi, kivisöe ja villa suurim eksportija ja nende kaupade hind peaks järgneval aastal eriti tõusma.
Kolumbia
Möödunud aasta majanduskasv: 0,1 protsenti
Rahvaarv: 44,91 miljonit
Selle aasta eeldatav majanduskasv: 2,3 protsenti
Lõuna-Ameerika suuruselt neljas majandus on end rahulikult kriisist välja toonud. Kuigi SKP kasv langes tunduvalt, 0,1 protsendini möödunud aastal, võrreldes 2,4 protsendiga aastal 2008 ja 7,5 protsendiga aastal enne seda. Kolumbia majandus näitas taastumise märke juba möödunud aasta oktoobris.
Selle aasta esimeses kvartalis kasvas majandus 4,4 protsenti võrreldes möödunud aastaga. Kasvu vedas ehitussektor, mis aktiveerus riiklike infrastruktuuriprojektide tõttu.
Majanduse taastumine peegeldab kohtusüsteemi ja teiste riigiastuste reformi positiivselt, ütles Brookingsi instituudi Ladina-Ameerika sihtasutuse direktor. See aga on teinud investeerimise välisinvestoritele atraktiivsemaks. Muude näitajate seas on ka langenud kuritegevuse ja vägivalla tase riigis.
Järgnevate aastate kasv tundub helge tänu maavarade, eriti nafta ja süsi, hinnatõusule, mis tuleb suuresti Hiina kasvavast isust. Kolumbia on praegu suuruselt viies söe eksportija, andes kuskil 1,1 protsenti maailma söetoodangust. Riik toodab ka palju kulda, hõbedat ja plaatina, mille hinnad on samuti tõusnud, kuna investorid otsivad turvalisemaid kohti raha paigutamiseks.
Peruu
Mullune majanduskasv: 1 protsent
Rahvaarv: 28,7 miljonit
Eeldatav selleaastane majanduskasv: 6 protsenti
Peruu sai ülemaailmse finantskriisiga hästi hakkama ja oli üks väheseid Ladina-Ameerika riike, mille majanduskasv jäi positiivseks ka kõige hullemal ajal (kuskil üks protsent aastal 2009).
Lõuna-Ameerika suuruselt kolmas maa võlgneb oma kasvu valitsuse majandusreformidele üheksakümendatel ja aastal 2001 kasutatud meetmetele kaubanduse edendamiseks ja investeeringute ligitõmbamiseks. Viimasel seitsmel aastal, mil riigi majanduskasv on Kolumbiaga sarnaselt keskmiselt 6,8 protsenti aastas, on Peruu finantssüsteem palju lihtsam, mis hoidis riiki halvimast. Kuigi finantsteenuste osakaal mõlemas riigis on kasvanud, on rangemad regulatsioonid sundinud panku konservatiivsemalt käituma.
Kaevandussektor, eksport ja erainvesteeringud on samuti Peruu kasvule kaasa aidanud. Riik on suurim hõbeda tootja, suuruselt teine tsingi tootja, kolmas vase ja tina tootmises, neljas plii ja kuues kulla tootmises. Peruu eksport ulatus 31,2 miljardi dollarini (381 miljardit krooni), millest üle poole eest võib tänada mineraalide kõrgeid hindu.
Singapur
Majanduskasv aastal 2009: -2 protsenti
Rahvaaarv: 4,99 miljonit
Eeldatav tänavune majanduskasv: 5,7 protsenti
Aastate 2008 ja 2009 finantskriis lõi Singapuri kaubandusele orienteeritud majandust raskelt, kuid riigil on regiooni üks kõige kiiremini kasvavaid majandusi ja seega on valmis tegema suure tagasituleku.
Saareriigi asukoht suuremate veeteede ääres ja töökas rahvastik on aidanud majandusel kasvada – reaalne kasv ajavahemikus 1965-2009 oli 7,8 protsenti. Kuigi Singapuri kaks halvimat kvartalit olid 2008 lõpus ja 2009 alguses globaalse majanduskriisi tõttu, on riik siiski kiiresti taastunud. Riik on saanud ka kasu ümberkaudsete riikide taastumisest ja 20,5 miljardi dollari (250,4 miljardit krooni) suurusest päästepaketist, mille valitsus mullu vastu võttis.
Singapuri kaubandus- ja tööstusministeerium ootab, et majandus kasvaks sel aastal 4,5-6,5 protsenti.
Uganda
Mullune majanduskasv: 7 protsenti
Rahvaarv: 30,9 miljonit
Eeldatav majanduskasv sel aastal: 6 protsenti
See Ida-Aafrika riik on näinud viimastel aastatel stabiilset SKP kasvu. Ugandal on mitmel moel läinud teistest riikidest paremini ja selle allikad on nii tahtlikud kui juhuslikud: nagu enamikes Aafrika riikides, olid ka Uganda pangad konservatiivsemad nende arenenud riikides asuvatest kaaslastest. Kuid finantsteenuste pakkumine on koos kommertspankade kasvuga ja tänu väikelaenuasutustele ja teistele finantsteenuseid pakkuvatele asutustele suurenenud.
Kuigi väljakutsed jäävad, on Uganda valitsus viimastel aastatel võtnud ette samme majanduse korrastamiseks. SKP nägi vaid kerget langust aastal 2009, mil enamikes maailmas langes majandus tunduvalt enam. Uganda SKP kasvas 8,4 protsenti aastal 2007, 8,7 protsenti aastal 2008 ja seitse protsenti aastal 2009.
Brookingsi Instituudi Aafrika kasvu sihtasutuse direktor Ernest Aryeetey ütles, et Uganda edu võib osaliselt peituda ka inflatsioonimääras. Inflatsioon, mis ulatus kolmekohaliste numbriteni aastal 1987, on langenud vähem kui kümneprotsendise keskmiseni (ja väiksemaks kui enamike regioonide majanduste puhul).
Uganda telekommunikatsioonisektor on näinud suurt kasvu, eriti mobiiltelefonide müügi osas. Viis aastat tagasi oli kahel miljonil ugandalasel mobiiltelefon, kuid tänaseks on see arv viiekordistunud. Aryeetey märkis, et kohvi (Uganda on Aafrika suuruselt teine eksportija) ja tee eksport aitasid ka riigil majanduskriisist paremini välja tulla.
