Viljar Peep: Andmekaitse Inspektsioon ei ole ainult sunni- ja karistusasutus
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep esitas täna riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate aastaaruandest ning tutvustas soovitusi isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse paremaks täitmiseks.
Eelmisel aastal sai inspektsioon 1144 selgitustaotlust, 1141 infotelefoni kõnet, 902 delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise avaldust, 413 kaebust. Inspektsioon algatas ilma kaebuseta 152 järelevalveasja, vaatas läbi 115 andmekogu kooskõlastamist, tegi 48 kohapealset kontrollkäiku, avaldas arvamust 28 seaduse ja määruse eelnõu kohta ning viis läbi 6 suuremahulist seiret (sh omavalitsuste veebilehed, tasuta mobiilirakendused, kiirlaenukontorid, sanatooriumid, apteegid ja hooldekodud).
Peep selgitas põhiseaduskomisjonile, et suure mahu inspektsiooni tööst võtab enda alla ennetustegevus õigusaktide paremaks täitmiseks välja töötatud abistavate juhiste näol, samuti selgitus- ja teavitustöö ning koolitused. Peep rõhutas, et Andmekaitse Inspektsioon ei ole ainult sunni- ja karistusasutus.
Möödunud aasta ennetustegevuse prioriteedena tõi peadirektor esile e-kaubanduse ja väikeettevõtluse temaatika, eriti sellealaste juhiste välja töötamise. Mitmed juhised keskenduvad muuhulgas ka sellele, kui palju võib tööandja oma töötajaid kontrollida. "Oleme andnud oma panuse kohaliku e-kaubanduse usaldusväärsuse tõstmiseks," lisas Peep. E-kaubanduse valdkond pälvis ka Riigikogu liikmete elava huvi ja selle kohta esitati korduvalt küsimusi.
Inspektsiooni peadirektoril tuli Riigikogu liikmete esitatud küsimuste peale selgitada ka interneti otsimootoritest andmete eemaldamisega seotud probleeme.
"Küsimus on paljus ka selles, kas inspektsioon kui maksumaksja rahaga ülal peetav asutus peaks inimeste eraelulisi tülisid lahendama. Inspektsioon on seisukohal, et kui inimese eraelu kahjustavad andmed on sattunud internetti inimeste omavaheliste eraeluliste konfliktide tulemusena, siis tuleks inimestel pöörduda probleemi lahendamiseks kohtusse. Kaebuse peale sekkub inspektsioon aga siis, kui juhtumi osas esineb potentsiaalne avalik huvi ja selle kiire lahendamine aitab ühiskonnas ära hoida inimesi kahjustada võiva käitumismustri tekkimise. Samuti sekkub inspektsioon siis, kui andmete lubamatuks avaldajaks on asutus või ettevõte," ütles Peep.
Käesoleva aasta tegevustest rääkides tuli jutuks järelevalve tervishoiu- ja hoolekandeasutuste üle - kavas on välja töötada juhend, mis tagaks selle, et info abivajaja kohta liiguks ja oleks samas kaitstud. Inspektsioon alustas järelevalvet 20 perearstikeskuse üle, kelle osas kontrollitakse eelkõige infoturvet. Luubi alla võetakse suuremad poeketid, sideettevõtted, kasutatud e-seadmete müüjad. Traditsiooniliselt seiratakse kohalike omavalitsuste veebilehti, aga ka mõnede haridusasutuste dokumendiregistreid.
Kohtumisest osa võtnud justiitsminister Urmas Reinsalu toonitas, et Andmekaitse Inspektsioon on sõltumatu järelevalveasutus, mis tulenevalt seadusest esitab igal aastal oma tegevuse ülevaate Riigikogu põhiseaduskomisjonile. Tulevikuplaanidest rääkides märkis Reinsalu, et loomisel on mõned uued registrid. Justiitsministri sõnul toetab uus valitsus üldiselt põhimõtet, et inimesel on õigus omada igakülgset ülevaadet enda kohta kogutavate andmete osas.
