Ville Jehe: Nokia andis hea õppetunni
Arengufondi nõukogu esimeheks valitud Ville Jehe ütles intervjuus Ärilehele, et soomlaste Nokia tõus ja langus andis hea õppetunni, mistõttu tuleks ühe konkreetse ettevõtte asemel tõugata hoopis terveid tegevusvaldkondi.
Olete Arengufondi nõukogus alates käesoleva aasta maist. Mis ajendas teid Arengufondiga end siduma ning miks otsustasite vastu võtta fondi nõukogu esimehe koha?
Olen juba mitmeid aastaid osa oma ajast pühendanud ühiskondlikule tööle - Kultuuri Koja juhatus, Teenusmajanduse Koja juhatus, Tallinna Ülikooli kuratoorium, Disainikeskuse nõukogu jne. Arengufondi tegemistega olen kursis olnud juba aastaid ja kui nõukogu liikme koht seal vabanes ja selline ettepanek tehti, siis leidsin, et saan seal kasulik olla. Esimehe kohta seal ma eraldi esile ei tõstaks - minu jaoks pole seal sisulist vahet - panustavad kõik nõukogu liikmed.
Arengufondi tegemistest ei ole meedias just ülearu juttu olnud. Kõige eredamalt on meelde jäänud eelkõige skandaal, mis puudutas kalleid üüripindu ning mis sundis Arengufondi kolima. Võibolla selgitate veel, millega arengufond igapäevaselt tegeleb ja mil moel asutus riigile kasulik on?
See, et meelde jäävad skandaalid, ei ole küll Arengufondi probleem. Aga Arengufondi tegemistest saab lugeda väga põhjalikult Arengufondi kodulehelt (arengufond.ee). Suures piires on sel kaks põhitegevust - varases faasis investeeringud perspektiivikatesse ettevõtetesse ja seire/analüüsi tegevused.
Esimene pool tegeleb 18 juba tehtud investeeringuga ja paari investeeringuga, mis plaanis tulevikus teha. Tegutseb plaanipäraselt ja edukalt.
Teise poole tegemistest võiks esile tõsta nutika spetsialiseerumise analüüsi, mis kaardistas kolm valdkonda, mille arengu toetamine Eestile tulevikus kõige kasulikumaks osutuks. See viimane ehk nutikas spetsialiseerumine peaks saama laialdaselt kasutatavaks alusdokumendiks.
Mis peaks Arengufondi puhul muutuma?
Arengufond on liikunud omale seatud eesmärkidele vastavalt. Tulevikus vajab koostöö teiste riigi institutsioonidega vast rohkem tähelepanu, kui varem.
Kevadel otsustas Arengufond oma investeeringud suunata investeerimisfondidesse. Millised on olnud selle ümberkorralduse tulemused ning kuidas te mõõdate seejuures oma investeerimistegevuse tõhusust?
Tookordne otsus oli minu teada (ma polnud selle sünni juures) suunatud tulevikku ja otseselt olemasolevat investeerimistegevust ei puudutanud. Uute investeeringute tegemisel on plaanis sellest strateegiast lähtuda küll.
Investeeringute tõhusust hinnatakse täpselt samamoodi nagu kõik varase faasi investorid teevad, ettevõtteid jälgitakse pidevalt, tehakse juhtkondadega koostööd, nõustatakse jne - selliselt "lähedal" olles on tagatud adekvaatne pilt ettevõtte käekäigust. Osadel läheb väga hästi, osadel keskmiselt, osad ebaõnnestuvad - ka see on tavapärane.
Miks ei võiks nende investeeringute suunamisega tegeleda näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)?
Kõige üldisemas mõttes on EAS ettevõtluse toetamise organisatsioon, mitte investor. Investeerimiseks on vaja hoopis teisi kompetentse.
Arengufond on läbi aastate toetanud virtuaalset proovikabiini Fits.me, mida võib pidada ka fondi n.ö üheks lapsukeseks. Eelmise aasta aruande järgi oli Fits.me läbi aastate kokku umbes 2 miljoni euro suuruses kahjumis. Arvestades ettevõtluse puhul siiski erinevaid arenguetappe ning kasvukiirusi, siis kas ja kui kaua plaanite konkreetselt seda projekti (mõne fondi kaudu) omalt poolt veel toetada? Viimati tehti rahasüst käesoleva aasta aprillis, kui arengufondiga seotud riskikapitalifondid ning välismaised fondid suunasid Fits.me-sse 5,5 miljonit eurot.
Konkreetsete investeeringutega ei tegele Arengufondi nõukogu, vaid Arengufondi tütarfirma SmartCap. Nemad oskaksid täpsemalt kommenteerida.
Loodetavasti. Aga... Eesti majanduse seisukohalt, mida arvate riigi plaanist koondada enda kätte reisijate vedu raudteel ning suurendada kontrolli praamiliikluses? Näiteks raudteel kaoks konkurents sootuks.
Kui Eesti riik oleks kümme korda suurem, kui ta on, siis ma kindlasti ei pooldaks riigi sekkumist. Me oleme aga väikesed, ja nii ei saa me endale lubada ühtki ebaefektiivset lahendust. Sellises olukorras, nagu meil on, on teatud kohtades riigi aktiivne roll täiesti õigustatud.
Tarbija jaoks meil ju konkureerivaid teenuseid merele ega raudteele ei mahu. Kui teenuseosutajaid mahub vaid üks ning see vajab suuri riigipoolseid dotatsioone, on tegemist alati keerulise situatsiooniga.
Siin on üldistusi teha väga raske - kas riigi kontroll suurem või väiksem. Küll olen ma absoluutselt nõus, et riigil (ja meil, kodanikel) peab olema selgelt näha, kuhu ja kui palju dotatsioone vajatakse, süsteem peab olema läbipaistev. Kui see nii ei ole, on vaja midagi muuta.
Teie hinnangul, kas mõne Eestis tegutseva ettevõtte või projekti kohta võiks juba praegu öelda, et Eesti on tegelikult oma Nokia (selle parimas sümboolses tähenduses) leidnud? Või tuleks näiteks eesmärk ümber sõnastada ning otsinguid jätkata?
Kõike tuleks vaadata ajalises perspektiivis. Kunagi oli Nokia soomlaste jaoks tubli kummikute tootja, siis ühel perioodil oli ta soome rahvuse uhkuse sümbol - rahvusvaheline edulugu. Mis on ta Nokia täna? Minu arvates on see väga õpetlik lugu.
Kui me tõstame esile ühe konkreetse eduloo selleks, et sellega teisi motiveerida, peame olema valmis ka vastupidiseks protsessiks kunagi tulevikus. Ühe konkreetse ettevõtte asemel tuleks tõugata hoopis terveid sektoreid.
Eesti IT-st räägitakse maailmas palju head, loodetavasti on tulevikus jutuks ja eeskujuks ka meie e-meditsiin, miks mitte mõni ökoloogiliselt nutikas tegevusala jne. Ehk pigem tegevusvaldkond, kui üks tegija.
