"Paljudes Eesti üldhariduskoolides on täna jätkuvalt see probleem, et lastele antakse küll hulgaliselt teadmisi, kuid ei õpetata väga olulisi oskusi, mida neil elus vaja läheb. Tulevikus on tänaste noorte jaoks kõige väärtuslikumad koostöö tegemise oskus, ettevõtlikkus ja aktiivsus," arvas Jehe. "Noored peavad olema avatud kõigele uuele.

Kõigele sellisele, mida me täna näema ainult ulmefilmides. Nad peavad julgema ka koolis eksida, et oma vigu siis parandada ja nendest õppida.

Üldhariduskoolis pannakse hinnatakse lapsi valdavalt personaalselt, väga vähe on rühmatöid või teisi koostööprojekte, mida hinnatakse. See soodustab selgelt individuaalsust. Samas kui me vaatame tänapäevaseid edukaid ettevõtteid ja organisatsioone, siis nemad hindavad just koostööoskust ja meeskondade tulemusi, mitte individiuaalsust," selgitas haridusmuudatuste vajadust Ville Jehe.

Tartu Ülikooli tehnoloogiahariduse professor Margus Pedaste toetas Jehe mõtteid. "Me oleme juba täna jõudnud interaktiisvusajastusse. Selles ellujäämiseks on vaja digipädevust ning oskust töötada võrgustikes ja väikestes rühmades. Noortel on vaja oskust, kuidas enda õppimist ise juhtida. Kui soovime, et kõiki neid oskusi omandaksid meie lapsed koolis, siis peavad juba praegu neid valdama kooliõpetajad. Selles osas on aga hulgaliselt arenguruumi," lisas Pedaste.

Ville Jehe sõnul on üks võimalusi kooliharidust muuta ettevõtlusõppe laialdasem  levi üldhariduskoolides. "Õpetan ise Vanalinna Hariduskolleegiumis noortele ettevõtlust ning näen, kuidas saab suurendada õpilaste ettevõtlikkut ja koostöövõimet. Ettevõtlusõpe annab ka võimaluse kaasata õppetöösse rohkem praktikuid, näiteks kooli vilistlasi ja lapsevanemaid," selgitas Jehe.

Eesti Rotary algatusel toimuval rahvusvahelisel konverentsil tutvustasid oma ideid vajalike haridusuuenduste osas teiste seas Mati Heidmets, Ville Jehe, Margus Pedaste, Ants Sild, Jaak Aaviksoo, Enn Veskimägi ja Tarmo Valgepea.